Üheskoos Kristuse kannatusteel

Suurel reedel mälestab kristlik maailm Jeesuse kannatusteed ja ristisurma.
Eesti Kirik uuris, kuidas tähistatakse Kristuse surmapäeva EELK kogudustes tänavu 30. märtsil.
Tallinnas
„Suure reede ristikäigus mõeldaksegi Jeesuse kannatuse teekonnale ja 14 peatuspunktile, keskendutakse kaduvusele, nõrkusele, uhkusele, upsakusele, aga ka abivalmidusele. Lõpuks jõuame suure reede surmapunkti, Kristuse surmani ristil,“ selgitab Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.
Oikumeeniline ristiteekond saab alguse kl 12.30 EELK Jaani kirikust, kus tervitussõnad ütleb peapiiskop Urmas Viilma ja algussõnad praost Jaan Tammsalu. Mõtiskluste katked, mida ristiteel loetakse, on isa Rein Õunapuu sulest.
Kirikust väljudes asetatakse Vabadussõja mälestussamba jalamile küünlad. Edasi liigutakse mööda Harju tänavat Peeter-Pauli katedraali juurde. Plaanipäraselt jõutakse veel Oleviste kirikusse ja rännak lõpeb Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.
Alati ei liigu ristitee kirikust välja. Nii teatatakse Peeteli kogudusest, et jätkatakse aastatega traditsiooniks saanud tava. „Kirikusaali seintel on ristitee pildid alaliselt, nii liigutakse piltide juurest läbi, seisatades lauldakse ja mõtiskletakse ning loetakse palveid,“ selgitab õpetaja Alo Martinson. Samalaadne teade on ka õpetaja Avo Üpruselt, kelle sõnul toimub noorimas EELK koguduses Harkujärvel ristitee kirikus sees.
„Suur reede on koos ülestõusmispühadega evangeelses kirikus kõige tähtsam päev kirikuaastas. Meil on reedel kell 10 armulauaga jumalateenistus Rootsi-Mihkli kirikus ja kutsume oma koguduse liikmeid ka Tallinna koguduste ristiteele,“ nimetab Saksa koguduse õpetaja Matthias Burghardt.
Tartus
„Kõnnime ühiselt läbi Tartu kaheksa kiriku, mõeldes Kristuse kannatusteele. Tegu on eri konfessioone ühendava rännakuga, mis aitab meid viia lähemale suure reede mõistmisele,“ ütleb Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp.
Kõndimise teekond: Salemi kirik (algus kell 17) – Pauluse kirik – Maarja kirik – Püha Luuka kirik – Kolgata kirik – Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik – Jaani kirik – Peetri kirik.

Mujal Eestis
Põlva koguduse suure reede ristitee palvus peetakse kirikuaias. Kogunetakse kell 14 peavärava juurde, rännaku lõpp on kirikus altari ees. Kell 15 on suure reede liturgia. Teretulnud on kõik kristlased, ka teiste Põlva koguduste liikmed.
Kanepi kogudusest on paaril viimasel aastal käidud Tasrus ristiteel. Nii ka tänavu. Õpetaja Margit Laili sõnul on ristitee palvus kolmapäeva õhtul.
Räpina õpetaja Urmas Nagel meenutab, et on oma koguduses ristitee palvust pidanud suurel reedel juba 17 aastat. „See on klassikaline 14 peatusega teekond, mis kulgeb vana pastoraadi juurest kirikusse,“ nimetab ta. Inimesi on osalenud kuni poolsada, ka teistest kogudustest.
„Kuna palvusele kohe järgneb suure reede jumalateenistus, siis ei ole oikumeenilist printsiipi väga toonitatud. Õigeusu kirikul on omad traditsioonid ja kalendergi. Ristitee viimane peatus on altari ees. Palvusele järgneb suure reede liturgiline jumalateenistus ilma armulauata. Ristitee palvustega alustasin juba Hiiumaal. Esimest korda pidasime Käina asulas ristitee palvuse 1993. aastal. Võimalik, et see oli esimene taoline avalik ristitee üldse meie kirikus,“ sõnab õpetaja Nagel.
„Käsmu koguduses oleme viimastel aastatel teinud suure reede jumalateenistuse alguse eel ristiteel ringi ümber Käsmu kiriku, peatudes sel teel kokku 14 korda. Viimased kolm peatust on kirikus sees, lõpetades kiriku altari ääres lõpupalvega. Igas peatuses loeme ristitee selle peatuse kohase teksti ja palve. Tekste loeb koguduse juhatuse esimees ja palveid koguduse jutlustaja,” selgitab õpetaja Urmas Karileet.
Kadrinas ja Ilumäel on ristitee palvust peetud aastaid. „Ilumäel kõnnime lausa vabas õhus teelõigu kirikust kogudusemajja. Teeme 14 peatust nagu ikka. Majas on siis armulaud eelpühitsetud andidega. Kadrina kirikus on ristitee pildid seintel,“ selgitab õpetaja Meelis-Lauri Erikson.
Rakvere koguduses toimub ristikäik kell 16. „Alustame linna keskväljakult ja kulgeme läbi metodisti, õigeusu, luteri, advent- ja vabakoguduse Hüüdja Hääl baptisti kirikusse. Kokku planeerime aega kaks tundi,“ teatab õpetaja Tauno Toompuu.
Märjamaal on kogunetud kogudusemaja talvekirikusse kõigil paastuaja kolmapäevadel kl 18.30. Suurel reedel saadakse kokku samas kl 10 ja suure reede jumalateenistus toimub kl 11, teatab õpetaja Illimar Toomet.
Kuressaares on toimunud varasematel aastatel ja toimub ka sel aastal ristitee rännak suurel reedel. Kell 11 algav retk kulgeb marsruudil Nelikaare kirik (nelipühi) – adventkirik – metodisti kirik – Rahu kirik – Siioni kirik – Laurentiuse kirik – apostliku õigeusu kirik – Nelikaare kirik.
„Kaitseväe staabi ja sidepataljoni vabatahtlike ajateenijate ja tegevväelaste ristitee palvus toimub suurel neljapäeval algusega kell 11 kaitseväe kalmistul,“ teatab kaplan Jaan Nuga.
Liina Raudvassar