Üheksa põlvkonda teolooge on kirjutatud raamatusse
/ Autor: Hanna Miller / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 29. november 2017 Nr 47/48 /
Kirjastuses ARGO välja antud raamat kajastab Eestimaa aja- ja kultuurilugu vähe käsitletud aspektist – läbi kirikuõpetaja ja kirikumõisa rolli.
Tegu ei ole teoloogilise traktaadiga, hoopis mõnusalt loetava kultuuriloolise teosega, mis sobib ideaalselt ka jõulukingiks.
Teose „peategelasteks“ on Hoerschelmannide (kasutatud on ka nimekuju Hörschelmann) suguvõsa kaheksa põlvkonda, kes elasid-tegutsesid Eestimaal 18. sajandi keskpaigast kuni ümberasumiseni 1939 ja veel uuesti pärast Eesti taasiseseisvumist. Hoerschelmannide kaheksandasse põlvkonda kuuluv Paul-Gerhard naasis iseseisvasse Eestisse, et juhtida 1996–1998 rektorina EELK Usuteaduse Instituuti Tallinnas ning rajada siin pastoraalseminar. EELK nimetas ta titulaarpraostiks. Üheksas põlvkond Hoerschelmanne toimetab teoloogidena Põhja-Saksamaal.
Raamat algab esimese, Tüüringist Eestimaale tulnud Hoerschelmanniga, kes saabus Tallinna gümnaasiumi (praegu Gustav Adolfi gümnaasium) filosoofia, teoloogia ja ajaloo õpetajaks. Temast saab alguse kirikuõpetajate dünastia, kes andis Eestimaale pastoreid läbi mitme aastasaja ja üle kogu Eestimaa – Tallinnast Vändrani ja Viljandist Hiiumaani.
Toonases ajas saatsid kirikuõpetajad inimest läbi kogu elu, sõna otseses mõttes hällist hauani, õpetades, juhatades, lohutades, julgustades. Ei pea olema isegi kirikuga seotud, et taibata tänase haritlasena omaaegse kirikuõpetaja rolli olulisust meie kultuuri- ja haridusloos, kui vaid sellele tähelepanu juhitakse. Ja seda see raamat teeb.
Raamatu muudab eriti huvitavaks asjaolu, et autor Cord Aschenbrenner on Saksa ajakirjanik, kes pole ise Eestiga seotud. Seega – Eestimaa aja- ja kultuurilugu sakslase vaatenurgast, asetatuna laiemasse konteksti. Huvipakkuvad on võrdlused arengutega Saksamaal ja Skandinaavias, positiivselt üllatab Eestimaa plusside nägemine ja esiletoomine.
Hoerschelmannide loole sattus autor oma baltlasest ülikoolikaaslase kaudu. Alusmaterjalina on kasutatud suguvõsa kroonikat, suguvõsa arhiivi, vestlusi pereliikmetega, haakuvat kirjandust jne. Seega on tegu suurelt jaolt dokumentalistikaga, mis annab teosele väärtuse eesti lugeja jaoks. Originaali pealkirja „Evangeelne pastoraat. 300 aastat usku, võimu ja vaimu“ otsustasime eestikeelsel väljaandel muuta, andmaks täpsemat viidet sisule. Raamatule on antud Saksamaa Kultuurifoorumi poolt väljaantav mainekas Georg Dehio raamatuauhind (Georg-Dehio-Buchpreis) 2016.
Hanna Miller,
raamatu tõlkija