Ühe aastakäigu kaks suurt: Masing ja Võõbus

Näitus Tartu ülikooli raamatukogus tutvustab kahte 1909. aastal sündinud eesti teoloogi – Uku Masingut ja Arthur Võõbust. Mõlemal täitus tänavu 100 aastat sünnist.
Toimus ka Arthur Võõbuse raamatu «Kummargil käsikirjade kohal» esitlus.
9. oktoobrini avatuks jääva näituse panid kokku Ilona Runnel ja Silja Härm. Avamist juhtinud dr Riho Altnurme kiitis kvaliteeti: vitriinidesse koondatu hulgas on seni varjule jäänud materjali, käsikirju ja fotosid. Võõbuse pildid on tema tütre, Chicagos elava Rutt von Heimburgi erakogust.
Laia loomingulise pärandiga Uku Masing (1909–1985) avaneb kui teoloog, aga ka kui folklorist ja luuletaja. Arthur Võõbuse (1909–1988) kohta antakse ülevaade tema tegevusest sürioloogina, kuid samuti kirikuloolase, pagulaskiriku tegelase ja Eesti ajaloo tutvustajana maailmas.
Kahte suurt aitasid lähemale tuua dr Kalle Kasemaa, Hando Runnel ja Ilmamaa direktor Mart Jagomägi.
Masingut ja Võõbust ei ühenda vaid sünniaasta, nad astusid sama jalga mitmes mõttes. Sama alma mater, akadeemiliselt orientatsioon idale, omapärane keelekasutus… Kui Võõbus asus õppima semiidi keeli, oli õpetajaks eakaaslasest Masing. Kuigi Masingu osaks sai jääda okupeeritud kodumaale ja Võõbus pääses vabasse läände, olid nad omal kombel mõlemad pagulased. Kummagi loominguline pärand pole ammendavat publitseerimist leidnud. 
1944 perega läände põgenenud Võõbus ei taotlenud kunagi USA kodakondsust ja tegi kõik oma enam kui kolmkümmend uurimisretke Eesti passiga. Võib aimata, milliseid sekeldusi sellest tuli. Kuigi kogudusetööst enam paelus teda ehk teadus, oli Arthur Võõbus alates ordineerimisest 1932. aastal kuni surmani tegevvaimulik.
Ilmamaa vahendusel ilmunud Võõbuse raamatust «Kummargil käsikirjade kohal» rääkis koostaja dr Amar Annus. Tutvustades rahvusvaheliselt tuntumat eesti humanitaarteadlast, rõhutas Annus Võõbuse otse legendaarset töövõimet, mille viljaks on aukartust äratav produktsioon.

Liina Raudvassar