Turu on soomlaste kultuuripealinn aastal 2011

Kaks linna Läänemere kaldal
Linna südames Kloostrimäel (Luostarinmäki) on säilinud tükike Turu vana ajalugu. Kui kogu linnas 1827. aastal hirmus tulekahju möllas, säilis selles vana käsitööliste linnaosa, mis on nüüdseks 70 aastat muuseumina tegutsenud ja oma unikaalsuses umbes kolmekümne töökojaga külalistele vaatamiseks. Paljudes taredes toimetavad käsitöölised, nagu näiteks paberitegijad ja raamatuköitjad, pagarid, nahk- ja plekksepad jt.
Turu lähedal Naantalis on paljude laste lemmikpaik Muumimaa, kus 65 aastat on toimetanud Muumipere ja nende sõbrad. Ruissalo saarel peetakse igasuvist Euroopa vanuselt teist rokifestivali Ruisrock.
Aga on veel midagi, mis Turu eestlasele lähedaseks teeb. Linna viiel kogudusel on sõprussidemed EELK kogudustega. Ja meil on lausa oma mees Turus. Miikaeli kogudusest aastaid tagasi välja lähetatud misjonär Kari Tynkkynen on Ridala ja Martna kogudusest aastaks tagasi oma kodukoguduses Turus noortetööd tegemas. Tänu tema ja Miikaeli koguduse lahkele kutsele saigi teoks minu suvine reis Turusse.
Minu sooviks oli kogeda, kuidas Turu valmistub kultuuripealinna tiitlit vastu võtma, kuidas linlane ise ja linna külaline tunnetab kultuuripealinna staatust. Nimelt on Turu nagu meie pealinn Tallinngi kuulutatud Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaks.
Tallinn ja Turu on teineteisele lähemal, kui ükski teine kultuuripealinnade paar kunagi varem on olnud. Samuti ei ole teised kultuuripealinnad varem jaganud sarnast ajalugu, kultuuri ja väärtusi, veel vähem ühte merd. Kultuuripealinna aasta annab mõlemale linnale võimaluse esitleda oma kultuuri, ajalugu ja tulevikku, samuti koostööd, mis on Läänemere piirkonnas kestnud sajandeid.
Omad versus võõrad
1894. aastal ehitatud Turu Miikaeli teravate tornide ja punastest tellistest kirikul, mille arhitektiks oli toona 23aastane üliõpilane Lars Sonck, on rahvusromantilist ilmet. Soome looduse pakutud teemad liituvad traditsioonilise kristliku sümboolikaga. Kari Tynkkynen viis mind kiriku keldrisse, pühasse paika, kus on kivi, millel pühakoda püsib, selgelt näha. «Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule» (Mt 7:24). Miikaeli kirik ongi rajatud sõna otseses mõttes kaljule.
Et ajakirjanikule pakuvad huvi kolleegid, käisime kahes toimetuses. Turkulainen on samaväärne meie Linnalehega, mille ilmumise maksavad kinni reklaamiandjad ja mis lugejatele on tasuta. Turkulaineni asutaja oli Heimo Kallio ja leht alustas ilmumist 35 000-lises tiraažis 1958. aasta novembris. Praegu kuulub väljaanne Suomen Lehtiyhty kontserni ja ilmub kaks korda nädalas trükiarvuga 131 000; laupäevane leht annab edasi kõik kirikuteated.
Suvehommik kümneliikmelises toimetuses lehe ilmumise järgsel päeval oli rahulik. Meid võttis vastu toimetaja Tomi Kangasniemi, kes ütles, et «tahame olla koos ja innukalt kaasas, anname infot üritustest», tutvustades lehe osalust kultuuripealinna programmis.
Üks teravamaid probleeme, millesse leht sekkus, oli oma kunstitegelaste kaasamine kultuuriprogrammi. Arvati, et kohalikud kunstnikud ja artistid ei meelita rahvast ja raha kohale, ning hakati programmi seadma kuulsusi välismaalt. Kohalikud astusid selle vastu teravalt välja ja nii kaasatigi ürituste kavasse enam oma loomeinimesi ja artiste.
Turkulainen ilmub 12–20-leheküljelisena ja kajastab reklaami andmise kõrval aktuaalseid teemasid, jagab uudiseid, annab sõna lugejaile. Suvel olid kõneks sotsiaal- ja tervishoiuküsimused ning maa-aluse parkla ehitamine.
Kogudused on kaasa haaratud
Kümme kogudust ühendava Turu ja Kaarina praostkonna keskuseks on linna läbiva Aurajõe kaldal toomkiriku lähedal paiknev kolmekorruseline kivihoone. Maja teisel korrusel on praostkonna ajalehe Kirkko ja Me toimetus. Paarkümmend aastat ilmunud leht jõuab 115 000 eksemplaris üks kord kuus iga pere koju. Ka neile, kes ei ole kiriku liikmed.
Meiega kohtunud toimetaja Minna Vesanto ütles, et toimetuses on tööl 3–4 inimest ja umbes sama palju vabatahtlikke. «Meie ülesanne on tuua inimesteni sõnumeid kirikust, koguduste tööst. Ka sellest, millest inimesed räägivad, mis neile oluline on, näiteks paari- ja peresuhetest, eetikaküsimustest, tervisest ja arstide tööst – kui tuua välja vaid mõni teema.» Kirkko ja Me kirjutab ka neist inimestest, kel puudub kirikuga lähedane side. «Me saame olla kogudusena kaasas, meie liikmed osalevad kultuuripealinna programmis,» ütles Minna Vesanto ja kiitis kultuuripealinna toimkonda, kes on kogudused hästi kaasa haaranud.
Leht andis juba suvekuudel infot oktoobri algul peetud kultuurifoorumist, kus kõneldi religioonist kui kultuurikandjast. Foorumi jätku on oodata 19. novembril Tallinnas riigikogu hoones. Samal ajal on Eesti rahvusraamatukogus avatud eesti ja soome kunstnike ühisnäitus, mille kuraator on Eva Jänes.
Kultuuripealinnad astuvad areenile 58 päeva pärast. Kuidas ideekonkursside kaudu välja valitud kvaliteetsed kultuuriprojektid ning kultuuriprogrammi ettevõtmised, millest mitmed on sündinud eestlaste ja soomlaste koostöös, korda lähevad, saame õige pea ise kogeda.
Sirje Semm

Pildigalerii: