Tunne Kelam: inimesest on saanud homo consumens

«Oleme kahekümne aastaga Euroopalt omaks võtnud tarbimis- ja meelelahutuskultuuri,» märkis paastumaarjapäeval Põlva Maarja koguduse vaimuliku mõttekoja külaliseks olnud europarlamendi saadik Tunne Kelam.

Koos abikaasaga Põlvas viibinud Mari-Ann Kelam lisas, et ühiskonnas valitseb ego ülekaalulisus – üksikisiku individuaalsus on liialt rõhutatud, kuid puudub vaimne sidusaine. «Nii oleme nagu kaunis liivaloss, mis laiali mureneb, kui sellele survet avaldada.»
Mõttekoja külalise hinnangul on inimese areng jõudnud homo consumens’i ehk «tarbi ja lahuta meelt» etappi ning raha- ja majanduskriis on väärtuste kriisi tulemus. Kelam lisas, et üle jõu elamisega on kerge harjuda, aga kui seda harjumust pole enam võimalik ülal pidada, tuleb varem või hiljem tagajärgedega silmitsi seista.
Mida teha, et olukord muutuks? Kelamid on ühel meelel, et muutus algab perekonnast. Kui mõiste «perekond» eesmärk ja ülesanne muutuvad ebamääraseks, kaob kindlustunne majanduslikust heaolust sõltumata. Järgmine aste on muutused koolikorralduses, sest praegune haridussüsteem väärtusõpetust ei toeta. Siinkohal peavad pered rohkem häält tegema.
Kelam märkis, et Eesti on hämmastav maa, kus kõik on võimalik. Märtsiküüditamise aastapäevale viidates meenutas külaline aega, mil Eesti kaotas paari kuuga kõik esimese iseseisvusaja paarikümne aastaga saavutatu. «Praegu oleme taas vaba riik, aga midagi pole kindel, kui selle eest hoolt ei kanta. Riik, kus põlisrahva arv kipub jääma alla miljoni, on Euroopa poolt vaadates midagi enneolematut. Seisame pidevalt silmitsi hamletliku küsimusega: olla või mitte olla?»
Margit Õkva
Koit