Tulge nagu palverändurid muistegi

«Teeliste kirikud» on Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) poolt koordineeritav projekt, mis on suunatud nii sise- kui ka välismaistele turistidele, et anda neile võimalus pühakotta sisse astuda ka muul nädalapäeval peale pühapäeva.

Teeliste kirikute projekt algas 2001. aasta varasuvel, kui EELK kirjastusnõukogu ja konsistooriumi sekretariaadi juhataja Ülle Keel üheskoos nimetatud projekti arutasid. Meie üllas mõte oli see, et rändurid leiaksid eest avatud pühakoja ja pääseksid sinna sisse ka muul päeval kui pühapäeval jumalateenistusele.

Veel samal suvel sai üle Eesti laiali jagatud 6000 bukletti. Teeliste kaart ja avatud kirikud olid ära trükitud ka Eesti Kirikus – nii said lehetellijad rännukaardi tasuta kätte. Esimese trükise väljaandmise taga olid EELK Konsistoorium, ajaleht Eesti Kirik ja kirjastus Logos, kes maksis trükkimise eest.

Esimesel aastal osales projektis 54 EELK kogudust, kes hoidsid suvel ränduritele pühakoja ukse valla. Idee oli käivitunud ja järgmisest aastast läks projekt Eesti Kirikute Nõukogu juhtimise alla.

Vabatahtlikult uksed valla

Projekti on kaasatud EKNi liikmeskirikute kogudused ja Eesti Vanausuliste Koguduste Liit, kokku 11 konfessiooni. 2005. a broðüüris on 150 hoonet, veebiversioonis on neid umbes 180-190. Kõik registreerunud on aga leitavad veebilehelt www.raadio7.ee/teeliste, kuhu saab siseneda ka EKNi kodulehelt www.ekn.ee (maist uus aadress: www.teelistekirikud.ekn.ee).

Projektijuhi Nele Hendriksoni (fotol) sõnul pääsevad broðüüri iga liikmeskiriku kenamad ja pikemat aega valla hoitud kirikud/palvemajad. Selle kultuurilis-turismialase ja mittetulundusliku jätkuprojekti eesmärgiks on tutvustada nii Eestit külastavatele turistidele kui ka kohalikele reisihuvilistele suvel avatud sakraalhooneid – kirikuid, kloostreid, kabeleid, palvemaju – ning olla abiks, et leida sobiv aeg nende külastamiseks.

«Nii neile, kes soovivad võtta vaikse hetke pühakoja seinte vahel, kui neile, kes soovivad tutvuda kiriku kui kultuuriloolise vaatamisväärsusega, muuseumiga, kui soovite,» täpsustas Nele Hendrikson.

Projektiga liitumine on vabatahtlik. «Liituvad need, kes on ära tundnud selle ettevõtmise väärtuse ning mõistavad, et kirik peaks meie ühiskonnas püüdma olla enam avatud ja nähtav. Seda enam, et sageli on kirik küla ainus vaatamisväärsus ja oleks väga kurb, kui pühakojaga tutvumine piirduks vaid tiiruga kirikaias ning kulmineeruks kinnise kirikuukse katsumisega,» selgitas projektijuht.

Maiks on sisu kaante vahel

2003. aastal toetas projekti finantseerimist Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), kuid järgnevatel aastatel pole olnud võimalust sealt toetust saada. Nele Hendriksoni sõnul puudub sobilik programm, mille raames EASilt toetust taotleda. Seega tuleb enam kui 150 000 krooni maksvale projektile ise kate leida.

EKNi omafinantseering on alla poole sellest summast. Sellel aastal toetab projekti esimest korda Scandic Hotels Eesti AS. Tänusõnad lähevad ka Muinsuskaitseametile, Järvamaa, Jõgevamaa ja Harjumaa Omavalitsuste Liidule. «Meie püsiv toetaja ja koostööpartner on mitu aastat olnud Wunibald Ehitus OÜ, samuti Raadio7 ja Eesti Piibliselts,» lisab projektijuht.

Broðüüri tiraaþ on aasta-aastalt suurenenud. Alustati 6000ga, siis trükiti 12 000, eelmisel aastal 15 000 ja sellel aastal kuni 20 000 eksemplari. Broðüüri «Teeliste kirikud» jagatakse tasuta I-punktides, projektiga liitunud kirikutes, Tallinna suuremates hotellides ja raamatupoes Logos. Broðüüri müümist kirikus ei pea projektijuht kohaseks tegevuseks, küll võib iga rändur teha kirikus annetuse.

«Projekti n-ö hooaeg on mai algusest septembri lõpuni, nii et broðüür levib nimetatud paikades alates maist,» teatas Nele Hendrikson, kes loeb broðüüri heaks küljeks informatiivsust, sh pildirohkust. «Meie soov on anda võimalikult hea ülevaade pühakodadest nii sõnas kui ka pildis. Igasugused materjalid ja andmed kirikute kohta on oodatud ka pärast selleaastase broðüüri ilmumist. Internetis on ruumi piiramatult!

Uus veebipõhine süsteem

Nele Hendrikson selgitab, et veebilehe külastatavus on hooajal 400-450 korda päevas. «See number kõneleb iseenese eest! Kuna projekt alles kogub tuntust, on sellesuvised numbrid eeldatavasti veel suuremad. Ka tasub vaadata külalisteraamatut.»

Broðüüri «Teeliste kirikud 2005» kaante vahel on lisaks kirikute tutvustustele ja piltidele koostöös Eesti Kontserdiga ära toodud kirikutes toimuvad kontserdid, aga ka kiriklikud majutusasutused, mis on valmis öömaja pakkuma.

«Sellel aastal juurutame uut veebipõhist süsteemi, kus iga kiriku esindaja saab oma kiriku kohta käivat infot ise hallata ja jooksvalt uut teavet lisada või olemasolevat muuta, siis võib öelda, et ürituste kalender täieneb pidevalt ja tähtajatult,» selgitab Nele Hendrikson.

«Broðüüris trükitavatest üritustest peaks teavitama hiljemalt märtsis ning ma enam ei julge lubada, et nüüd saabuma hakkavad kontserditeated veel trükisesse jõuavad. Internetis näeme aga sellise info kogunemist meeleldi.»

Trükise ettevalmistamisega on seotud Ülle Keel, Riina Sildvee, Tauno Teder, Anti Tiik, Peeter Rahuvarm, Ain Vares ja Sirje Simson.

Kogudus otsustab liitumise üle ise

Nele Hendriksoni rõõmustab projekti positiivne tagasiside. «Inimesed rõõmustavad ilusavärvilise ja kaunilt kujundatud brošüüri üle ning selle üle, et taoline info on muutunud paremini kättesaadavaks. Loomulikult ollakse väga rahul sellega, et kirikud on enam avatud. Tänatakse selle eest, et on olemas taoline pildimaterjal ja lühikesed tutvustused iga hoone kohta.»

Kahjuks on olnud juhtumeid, kus kirikute uksed on olnud kinni ajal, mil need tegelikult peaksid avatud olema. «Selliste olukordade vältimiseks on aga brošüüris kontaktisiku telefon,» selgitab projektijuht. «Muidugi on võimalik varem kõiges täpselt kokku leppida, juhul kui on tegemist ekskursiooniga. Nii et julgustan kõiki vajadusel kontaktisiku poole pöörduma.»

Oluliseks on peetud, et kõik EKNi liikmeskirikud oleksid projektis esindatud. Seeläbi võib broðüüri sattuda neid kirikuid, mis pole eriti palju väljaspool tavapäraste teenistuste aegu avatud. «Püüame projekti kaasata ilusamaid ja vaatamisväärsemaid hooneid, määrav ei saa olla vaid lahtiolekuaeg,» selgitab suletud uksi Nele Hendrikson ja püüab kogudusi mõista.

«Neil puuduvad vajalikud ressursid – pole inimesi, kellel oleks võimalik kirikus nii kaua valves olla ja pole vaba raha, et võimalikke abilisi kas või sümboolselt tasustada.» Just siin võiks kohalik omavalitsus kogudusele appi tulla, kui soovib paikkonnas turiste kohata.

Töö teeliste hüvanguks

Küsitud on ka seda, kas kirikuid tutvustavad tekstid võiksid olla pikemad. See ei ole trükise piiratud mahu tõttu aga võimalik. Broðüüri pääsenud kirikute valiku kohta ütleb Nele Hendrikson, et iga kirik saab ise otsustada, kas liituda projektiga või mitte.

Teist aastat teeliste kirikute projektiga tegelev Viljandi baptistikoguduse liige Nele Hendrikson (29) hindab ettevõtmist kõrgelt. «Seda enam, et tegemist on igati jätkusuutliku projektiga – kindel on, et projektil on veel arenguruumi ning lisaks tavapärasele asjaajamisele tarvis pidevat loomingulist lähenemist.»

Eriti oluliseks peab ta võimalust töötada koos tõeliselt toredate ja pühendunud inimestega, «kes teavad, mida nad teevad ja miks nad seda tegema on kutsutud. See on väga suur väärtus».

Filoloogist projektijuhile on töö saanud südamelähedaseks ja meeldivaks ja tema enda sõnul «pakub võimalust midagi ära teha selleks, et enam inimesi Eestimaa kaunitesse pühakodadesse sisse astuks. Tunnen, et sellel tööl on oma väärtus ka laiemas perspektiivis ja et Jumal on juhtinud ja õnnistanud».

Sirje Semm