Marko Ummus (32) on Tallinna Toomkiriku kirikumees.

Teeb seda tööd  üheksandat aastat. See ongi Marko põhitöö. Jumalateenistuste ajal kannab ta musta kuube, istub altari lähedal, avab õpetajale altari- ja kantsliust. On heaks eeskujuks neile kirikulistele, kes kahtlevad, millal on õige seista või istuda: jälgi kirikumeest ja sa ei eksi kunagi! Marko elab kogudusemajas koos abikaasa ja kahe pojaga.

Kirikumehe tööpäev algab kolme küünla süütamisega – altariruumis, palvealtaris ja Estonial hukkunute mälestustahvli ees.  Siis tuleb kantseleid koristada, kiriku pinke pühkida, triikida jpm.  Ka poes käia, et osta lilli, küünlaid, elektripirne –  kõike, mis kirikus vaja läheb.

Pühapäeval tuleb kirikumees tööle poolteist tundi enne missat, paneb korda armulauariistad, puldi, mikrofonid, laulunumbrid, teeb viimast koristust. Kuidas aga on kellahelistamisega? «Lible lasti lahti tänapäeva tehnika tõttu,» heidab Marko nalja. «Kõik on nii programmeeritud, et alguskellaks ei ole isegi nuppu vajutada vaja. Lõpukella aega ei tea täpselt ette ja seda ma pean vajutama.»

Tallinna Toomkirikut külastavad sageli kõrged külalised, Marko on siin kohanud nii kroonitud päid kui presidente ja veel igasuguseid tähtsaid inimesi. Ta võtab seda kui osa igapäevatööst ja selgitab, et ainult turvanõuded on erinevad: mõnikord on snaiperid tornis, mõnikord käivad enne visiiti pommikoerad.

Kirikumehe tööd on Marko õppinud töö käigus, alguses juhendasid asenduskirikumees ja valvur. «Hindan kõige rohkem igasuguste praktiliste asjade, nagu lukkude vahetus või torutööd, selgeks saamist,» leiab Marko. Ka jumalateenistus on töö, mil peab olema ülevaade kirikus toimuvast, et kõik oleks omal kohal.

Kaarli koguduse liikmena käib ta vabal pühapäeval sageli seal, aga on käinud ka metodisti kirikus või päästearmees. «Mulle meeldib nende lihtsus, ka Jeesus oli lihtne ja apostlite elu oli väga lihtne,» ütleb ta. Marko on lugenud Piiblit mõnikord väga intensiivselt. «Tahaksin selle juurde tagasi tulla, kuid näen, kui raske see on. Tegelikult on see sama vajalik kui igapäevane toitumine. Piibli lugemine on nagu peeglisse vaatamine: kohe näed, kui midagi on viltu.»

Kuidas teie pere jõule tähistab? «Me ei ole pidanud tähtsaks seda, mis varjutab tõelist jõulusõnumit. Olen rääkinud lastele sellest, miks Jeesus tuli. Kinke teeme ikka, ega selles midagi halba ole. Kahjuks läheb aga inimestel sageli suures ostutuhinas meelest jõulude tõeline olemus.»

Tiiu Pikkur