Töö lendas orelihelide saatel

Haapsalu koorireisi programmis olid ka koristustalgud.

Eesti esimese iseseisvuse ajal elas Petseri maakonna keskuses sedavõrd palju eestlasi, et linna hakati 1923 ehitama luteri kirikut, mis pühitseti 19. septembril 1926. Rahvaloenduse andmetel oli aastal 1934 linna elanikest 54,42% eestlased. 2002. aasta andmetel oli eestlasi jäänud vaid 1,36%. See muutus annab tunnistust nii sealse Peetri kiriku juures kui ka linna surnuaial.
Eesti konsul Triin Parts tegi ettepaneku koristada kiriku ümbrust ja reisiseltskond oli kaasa võtnud tööriided ja -kindad. Konsul aga oli tellinud linnavõimu vahendusel kiriku juurde suure konteineri. Ja nii läks töö hooga lahti. Muidugi sai ka naerda, sest konsul sõnas, et kord toodi talle Rootsist mõned külgkardinad, millega ta ei osanud midagi peale hakata. Nüüd leidis ta neile kasuliku rakenduse – kardinatega oli hea oksi ja vanu puulehti vedada.
Kui ühel hetkel tundus, et jõud hakkab suure palavuse käes raugema, kostis kirikust orelimäng. Piiskop Tiit Salumäe oli töökindad kõrvale jätnud ja rõõmustas talgulisi kuningliku muusikaga. Konsulil on palve kõigile gruppidele, kel Petserisse asja, võtta temaga ühendust, et korraldada taas kiriku juures paaritunnine hoogtöö. Nii näeks see eestluse kants ikka hoolitsetud ja hoitud välja.
Kel aga vähegi võimalik, võiks sõita läbi surnuaialt ja tõmmata eestlaste hauaplatsidelt välja mõne juuri ajava vahtra. Imekombel on sealsel surnuaial säilinud kahe Vabadussõjas võidelnud eestlase haud, kuigi muidu on need hävitatud.
Uus aeg on toonud uued kombed ning kahjuks on hakatud eestlaste hauaplatse hõivama ja üle matma, selgitas Triin Parts.
Rita Puidet