Tõeliseks isiksuseks isetuse kaudu

Et Soomes Lintulas on õigeusu nunnaklooster, pole Eestis laiemalt teada fakt.
Muidugi mitte ka saladus, aga Eestis on nunnaelu vaid Pirital ja Kuremäel ning kummalgi pool pole palju eestlannasid. Vaadates tähelepanu laadi, mis Kuremäele meie meedias osaks saab, on kahtlemata põnev heita seestpoolt pilku Soome kaasaegsele nunna- ja kloostrielule.
Miina Piiri «Kloostripäevik» (Pilgrim, 2012) ongi kirjutatud ilmikutele igapäevasündmuste jadana ehk nagu ütleb tagakaanel teoloog Riho Saard, on see «luterlikust teoloogiast väsinud, pigem pükse kandva naise elamustest ja avastustest õigeusu seelikute maailmas».
Hingehoidjana töötav Miina Piir läheb Lintulasse suvel talguliseks ja seetõttu on rohkem juttu tema suhetest teiste talguliste kui pühade emadega. Mõnel määral võib neisse tekstilõikudesse suhtuda kui väga avameelsesse enesekriitikasse.
Pühad emad aga on püsivalt taustal, näeme, kuidas nad elavad, töötavad, söövad, teenivad. Millisel viisil nad Jumalat teenivad. Kui jäigalt nad etteantud reeglites püsivad, mille puhul erandeid teevad ja millal kindlasti mitte.
Autor kogeb, kui põnevad isiksused on kõik nunnad, järgides ometi kuuletumise ja isetuse reegleid. Ühetaolised on nad vaid tavaarvamuse järgi ja pinnapealsel hindamisel. Tõeliseks isiksuseks saabki vaid isetuse kaudu, isekusest lahti öeldes, on üks järelm, mis kumama jääb.
Iga päeva lõpul mõtiskleb autor mõne vaimuliku mõttetera üle. Näiteks viiendal päeval: Jumal on andnud meile hinge puhta ja kaunina ja meil on kohustus anda see Talle samasugusena tagasi. Veel õpetab see raamatuke palvetamist.
Juune Holvandus