Tõde ja eksitus

Piiblis antakse inimesele hinnang Jumala silmade kaudu. See hinnang on tõene, sest selle taga seisab Tema, kes valmistas kõik ja kelle ees pole saladusi.
Apostel Paulus kirjutas efeslastele: „Jumal on teinud elavaks ka teid, kes te olite surnud oma üleastumistes ja pattudes“ ning „Varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas“ (Ef 2:1, 5:8).
Pole just meeldiv, kui keegi ütleb, et su varasem elu oli tegelikult surm ja su valgus oli pimedus. Ometi jõutakse tõelisele elule ja valgusele üksnes tunnistades: ma olin surnud, ent nüüd olen saanud elavaks, ma olin kadunud, ent nüüd olen leitud!
Valguses tekib oskus eristada eksitust tõest. Seejuures ei tohi kunagi unustada, et valgus ei lähtu meist endist, vaid tuleb valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju (Jk 1:17).
Valguse vilju saame kanda vaid siis, kui jääme osadusse valguse allikaga. Jeesus ütles: „Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge.“ (Jh 15:4)
Valguse lapse rännak pimedas maailmas pole alati kerge. Kristlane kohtab neidki, kes vihkavad valgust ega taha tulla selle juurde. Kuid koos Jumalaga käies jääb tema süüdatud lamp põlema ka kõige tugevamas vastutuules!
Marek Roots