Teenimatu arm

Pühapäeva ladinakeelne nimetus septuagesima (‘seitsmekümnes’) väljendab päevade arvu, mis jääb ülestõusmispühadeni. Seda pühapäeva on nimetatud ka 9. pühapäevaks enne ülestõusmispüha.
Kogudus pöörab nüüd pilgu saabuvatele pühadele. Vanasti algas sellest pühapäevast preestrite paastuaeg. Kogudust kutsutakse üles kannatlikult elama ja tegutsema, lootes Jumala armule.
Pühapäeva evangeeliumitekstides tuletatakse meelde, et Jumala armu ei saa ära teenida. Arm tähendab Jumala andestust ja halastust, mida me keegi pole ära teeninud. See on Jumala kingitus, mille vastuvõtjaks võime olla. Jumala armu vastuvõtmine tähendab enese puudulikkuse ning Jumala suuruse ja pühaduse tunnistamist.
Jumal mõistab inimese eluolukordi ja andestab sageli ka siis, kui inimesed ei suuda andestada, sest tema näeb meie südamesse ja mõistab, kas me oleme oma südames siirad või lähtume hoopis omakasupüüdlikest motiividest. Nii sai näiteks Jeesuselt armu röövel ristil, kes oli elanud ebaõiget elu, kuid kahetses viimasel hetkel.
Samas võib mõni inimene olla eneses niivõrd kindel, et ei vajagi Jumala armu. Sellise vagaduslaadi heaks näiteks on Jeesuse aja variserid, kes olid ülivagad ja head inimesed, kuid nad ei saanud Jeesuselt armu, sest ei otsinud seda. Nad olid liiga kindlad enese õiguses.
Saabuv pühapäev kutsub meid olema tänulikud Jumala armu eest ja seda vastu võtma.
Kaido Soom