Teema-aasta on lõppenud. Kuidas edasi?

Eesti Kirikute Nõukogu teema-aasta „Eesti usk“ algas esimese nelipüha eelõhtul, 19. mail 2018 ning lõppes esimesel advendil, 1. detsembril 2019.

Teema-aasta avapalvus toimus vabaõhumuuseumi Sutlepa kabelis, kus loeti ette ka teema-aasta läkitus, millega sooviti anda vääriline panus Eesti Vabariigi juubeli ja Euroopa kultuuripärandi aasta tähistamisse.
Teema-aastasse mahtusid paavst Franciscuse külaskäik Eestisse, oikumeenilised kirikupäevad Narvas, kultuuripärandi aasta konverents „Eesti usk“, Eesti Kirikute Nõukogu 30. aastapäeva tähistamine, ususõnastiku koostamine, Eesti usuelu ajalugu käsitlevate teoste ilmumine, oma teema-ala Paide arvamusfestivalil ja palju muud.
Teema-aasta logo lõi Riina Sildvee, kes on idee üles korjanud arheoloogia aastakirjast Tutulus. Ajakirja sirvides jäi talle silma Juuru kiriku põranda alt välja tulnud pronksist münt, millel on kujundusmotiiviks rist nelja täpiga. Logol on kolm värvivarianti: violetne (EKNi tunnusvärv), rukkilillesinine ja must-valge.
Olnud sündmusi ja küsitlust „Mis on Eesti usk?“ koondab Facebooki konto „Eesti usk“.
Küsitlusele vastas 55 vaimulikku erinevaist konfessioonidest. Assessor Ove Sander on küsitluses öelnud: „Usk peaks ilmselt olema seesama, on ta siis Eesti või Ameerika oma: piiritu, lapselik, sügav, ennastunustav ja teisi aina meeles pidav usaldus Jeesuse vastu. Eesti eripära on ehk selles, et eestlane ei ole kunagi eriti kirikuusklik olnud, pigem on tal oma usk, mingi isikuline religioosne kombinatsioon peaaegu kõigest, mida saab usuks nimetada. Seda on tinginud meie ajalugu, samuti aga luterlus, kuna luterluse jaoks ei ole peatähtis kiriku armu vahendav roll, vaid inimese isiklik ja elav osadus Kristusega.“
Sirje Semm