Iga päev paarsada turisti

Kuivastu-Kuressaare maantee 12. kilomeetril Muhu saare suurimas Liiva külas asub Muhu Katariina kirik.

Tõelise turistide mekana teab oma rolli ka kirik ja nii hoitakse suviti selle uksed lahti iga päev kella kümnest kuueni. Kui ma Läänemere saarte kirikute plakatitega esmaspäeva hommikul kolmveerand kümme kirikusse jõudsin, oli jalgaratas seina najale toetatud, uksed valla ja esimesed külalisedki – soomlastest abielupaar – juba pühakojas. Tol hommikul kirikut valvanud Elvi Tarvis (78) jagas neile selgitusi hauakivi kohta.

Mitmendat suve kirikuvalves töötava Elvi tööaeg on korraga neli tundi, siis tuleb tööle teine inimene ja neid, kes kirikus valvamas käivad, on õige mitu inimest. Iga külastaja kohta peetakse Muhus arvestust ja naljalt ei möödu päeva, kus sisseastujaid oleks vähem kui paarsada. Tulijaid on ka igast maailma kaarest. Heal meelel jagab Elvi ka selgitusi, aga teinekord jääb vastusega kimpu. Kord küsitud temalt, miks kirik on kolmeastmeline.

Elvi elab ise Kantsi külas, on ristitud ja laulatatud Hellamaal õigeusu kirikus. Enne pensionipõlve pidas kokk-kondiitri ametit. Elvi ütleb, et ega neil nii ilusat kirikut poleks, kui rootslased appi poleks tulnud seda taastama.

Kolmeastmelisuse kohta on koguduse endine õpetaja Illimar Toomet kirjutanud:

«Muhu Katariina kiriku välisarhitektuuri iseloomustab stiilirangus ja proportsioonide monumentaalsus ning vaieldamatu on kiriku arhitektuuriline omapära teiste Eesti keskaegsete kirikute seas. Kiriku ühelöövilisele ja kahevõlvilisele pikihoonele (koguduse ruum) liitub idas sellest tunduvalt kitsam ja madalam kooriruum ning sellele omakorda ainulaadne nelinurkne koorilõpmik. Selline hoone kolmeastmelisus annab selle välisilmele kauni ehitusliku kompositsioonirütmi.»

1941. a sõjatuli laastas pühakoda, katuse alla sai kirik uuesti alles 1959. a. Taastamistööd algasid küll aastal 1983, kuid soikusid vahepeal. Täielikult jõudis restaureerimine kirikus lõpujärku tänu Rudolf Schmuuli poolt Rootsis Växjö piiskopkonnas algatatud korjandustele ning Rootsi firma Skanska ja samuti mitme Muhu saare mehe tööle. Vastkorrastatud kiriku taaspühitsemine toimus 22. mail 1994.

Kiriku vaatamisväärsusteks on dolomiidist altarilaud, ristimisvaagna kivist jalg, 1629. a valminud renessanss-stiilis kantsel jpm. Aknavitraažid on kavandanud kunstnik Eva Jänes.

Sirje Semm