Teel kaheksanda päeva hommikusse

Raamatusse „Ingeldus“ on Avo Üprus koondanud oma mõtteid, mille kohta on raske öelda, kas need on luuletused või mõtisklused või hoopis palvetekstid.

Hilissuvel valminud trükist tutvustades tunnistab autor, et selle mõistmiseks on kasu pühakirja tundmisest ja eri rahvaste loomislugude ning müütide teadmisest.
Kuigi ta on seda meelt, et pole õige kaante vahele saanud tekstipalu defineerida, hõlmavad teosest ulatusliku lõpuosa kommentaarid, mis justnimelt aitavad mõista kirjapandu sisu luuletus luuletuse kaupa.
Just viimast osa, alates leheküljest 155, võib soovitada neile, kes Üpruse mõistmisel hätta jäävad. Mõjub lugejat austavalt, et siin pakutakse valgustavaid viiteid allikatele ning kirjakohtadele, mis autorit konkreetse luuletuse loomiseks on inspireerinud.
Ja siiski peab möönma, et „Ingeldus“ ei paku just hõlpu mõistmist, vaid pigem stimuleerib meeli keerulistele rännakutele iseenda siseilma. See on raamat, mis ärgitab üle kordama mitmeid tüvitekste, olgu siis Piiblist, „Vanem Eddast“ või Shakespeare’i loomingust. Paneb taas avastama Sõna võimu ja võimalusi. Annab aimu, et 21. sajandi kodanikul on vääramatu ühisosa Jeesuse aja inimesega. Et inimlik meis on ajatu, üleilmne ning samas kohavaimsusest kantud.
Kuigi teksti on (mõnel leheküljel) tihedalt, on reavahed piisavalt avarad ja autoril ei näi midagi selle vastu olevat, et lugeja need oma mõtetega täidab. „Issanda teed on imelikud,“ nenditakse ühe luuletuse pealkirjas ja lõppsõnas.
Üpruse „Ingeldus“ aitab leida endas selle, mis inimesest inimese teeb. Jumalanäolisuse mõistmiseks on vaja tajuda Tema olemasolu: „/…/ aga Tema – tundmatuseni muutunud, aga alati sama – on teinud meist lahenduse“.
„Ingelduse“ luuletused on valminud aastail 2016–2018. Kaanepildi „Kaja“ autor on kunstnik Reti Saks. Raamatu toimetas Margit Arndt-Kalju ja kujundas Kalle Paalits.
Liina Raudvassar