Teaduse areng mõjutab piibli tõlkimist

Reedel, 9. novembril kogunesid huvilised Tartusse Eesti Piibliseltsi 15. piiblipäevale, mis käsitles Vana Testamendi tõlkimist. Järgneva kümne aasta jooksul on oodata Vana Testamendi uue tõlke valmimist.1997. a ilmus Eesti Piibliseltsi väljaandel uus Piibel, seejuures uuesti tõlgitud Uue Testamendi ja Vana Testamendi 1968. aasta tõlke redigeeritud variandiga. Uuesti tõlgitud apokrüüfidega Piibel ilmus aastal 1999. Vana Testamendi tõlkimine on pooleli jäänud ja kogub uut hoogu. Siit leitigi piiblipäevale pealkiri «Vana Testament – vana ja uus».
Et teema on oluline ka teistes piibliseltsides – registreeritud on 145 rahvuslikku ja ühtekokku 200 piibliseltsi –, olid seekordsed ettekandjad peale preester Vello Salo kaugemalt. 1960ndate aastate keeleteaduslikku revolutsiooni ja selle mõju piiblitõlke teooriatele tutvustas Ühinenud Piibliseltside Euroopa ja Lähis-Ida piirkonna piiblitõlkekonsultantide juht Simon Crisp.
Vana Testamendi tõlkimisega seotud kogemusi jagas juba 1996. aastal piiblipäeval esinemas käinud Rootsi piiblitõlketoimkonna juht Christer Asberg. Ka Rootsis seisti küsimuse ees, kas palju ressurssi nõudvat tõlget on üldse vaja. Siiski leiti, et Vana Testament kätkeb endas lugusid ja saagasid, mida tuleb järeltulevatele põlvedele edasi anda. 1997 ilmus Rootsis Vana Testamendi uus, traditsioonilises laadis tõlge. Nimetatud tõlke eest on tõlkekomisjoni ka kritiseeritud, tunnistas Asberg.
Ühinenud Piibliseltside piiblitõlke projektide konsultandi ja Soome Piibliseltsi esindaja Seppo Sipilä ettekande pealkiri oli «Piibliseltsid ja Vana Testament». Ettekandja on ühtlasi meie Vana Testamendi tõlkeprojekti konsultant.
2006. aastal ilmus Loomingu Raamatukogu väljaandena Vello Salolt Saalomoni «Laulude laulu» tõlge koos kommentaaridega. Tõlkija tutvustaski Piiblis tuntud Ülemlaulu 1739. a, 1939. a ja nimetatud tõlke eripära.
15. korda toimunud piiblipäevade kommentaariks ütles Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson Eesti Kirikule, et «meie eesõigus on pakkuda inimestele teavet Piiblist, piiblitõlkimisest ja seltsi tegevusest nii meil kui ka kogu maailmas. On hea tunne, et me võime seda teha».
«Kuulume kogu maailma ühisesse piibliseltside perre ja kõik need aastad oleme üksteist aidanud. Maailmas on käsil 600 piiblitõlget, mis tähendab, et eesti keel on üks maailma sadadest keeltest, millesse piiblit tõlgitakse. Seepärast on oluline kuulata, mida maailmas tehakse,» selgitas Bärenson piiblipäeva mõtet.
Rita Puidet