Pühapäeva hommik vara,
tuuline  ja rõske,
kõrge kaarja ukse taga
tasa omis mõtteis
kirikumees süütab küünlaid,
kella kaeb – veel jõuab
altarile kimpu seada,
õisi koduõuest.

Pühapäeva hommik vara
pühakoda vaikne
saabujate sammukaja
seinal valguslaike.
Lauluraamat käte vahel
pingil istet võttes
sosinaga naabril kahel
aega tervitusteks.

Pühapäeva hommik vara
kaunist pühakojast
tuul viib kaasa, Looja ette 
palved, öeldud sõnad.
Hella südant tuul ei taha
maha jahutada,
õige tegu seda hoiab
soojas kogu aja.
Puhub ära muremõtted

andeks saavad võlad.

Daisy Lappard