Tartu rahu aastapäeva tähistati üle Eesti

Küünlapäeval, 2. veebruaril meenutati Eestis, et 94 aastat tagasi sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping.

Kord aastas on Tartu Eesti südameks. Uhkusest rinda kummi lüües saab ülikoolilinn kinnitada, et just siin allkirjastati dokument, mida õigusega Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks nimetatakse. Dokument, mis kinnitab, et Venemaa tunnustab «ilmtingimata» Eesti riigi rippumatust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust Eesti rahva ja maa üle.
Alates hommikutundidest pakuti linlastele aastapäevaga seotud üritusi. Pärgade asetamisega ja kõnekoosolekute pidamisega avaldati meelsust. Huvilistele oli avatud nn rahu tuba Jaan Poska gümnaasiumis, kus leping 94 aastat tagasi alla kirjutati. Rahvakogunemistel tõstatati ka valus küsimus, miks ei kattu praegune riigipiir Tartu rahulepingus kinnitatuga ning milline tähendus on Eesti-Vene piirilepingute allkirjastamisel 18. veebruaril Moskvas.
Kui Tartu Peetri kiriku kellad helistasid küünlapäeva jumalateenistuse lõppenuks, algas lähistel asuval Raadi kalmistul hardushetk, millega tähistati leitnant Julius Kuperjanovi, 25aastaselt Eesti vabaduse eest langenu, surma-aastapäeva. Võru Kuperjanovi pataljoni nimel ütles päevakohased sõnad ja pidas palvuse kaplan Anna-Liisa Vaher.
«Leitnant Kuperjanov oli mees, kes julges unistada suurelt ning ületas oma unistuste teostamise nimel inimliku hirmu,» kinnitas Vaher, lisades, et me kõik saame oma sangari unistusi edasi kanda ja väärtustada.
Nõmmel, Tartu rahulepingu mälestuskirikus kinnitas oma aastapäevakõnes välisminister Urmas Paet: «Muutub maailm ja tema nõudmised, kuid Eesti on sama riik, mis 94 aasta eest, kui sõlmiti Tartu rahu.»
Liina Raudvassar