Tartu kirevat usuelu tutvustab näitus

Tartu Linnamuuseumis on järgmise aastani avatud näitus „Mitut usku Tartu: kirikust kristallipoodi“.

Näitus annab ülevaate Tartu usuelust 20. sajandi algusest kuni tänapäevani. Kogu selle rikkuses ja mitmekesisuses. Kuraatorid Nele Dresen, Silver Kaldma ja Siim Lill rõhutasid näituse avamisel, et sooviks oli keskenduda eeskätt uutele ning vähetuntud usulistele praktikatele. Tõepoolest, kui üldtuntud on näiteks fakt, et ka sõjaeelses Eestis tunti huvi spiritualismi ja ida usundite vastu ning sellised märksõnad nagu parapsühholoogia, esoteerika ja teosoofia ei kuulugi üksnes tänapäeva?
Mõndagi eset, fotot või maali näidatakse avalikkusele esimest korda. Näiteks Konrad Mäe religioosse sisuga „Pietá“ ja „Kolgata“ visandeid, samuti Ernst Enno avaldamata käsikirju.
Näitus on jagatud kolmeks ajastuks ning igale ajastule on eraldatud oma ruum. Esimene saal tutvustab sõjaeelset Tartut, keskendudes just vabariigi algusajale. Eksponeeritud on Uku Masingu pärandit, k.a tema maalitud maale ja meisterdatud puufiguure. Saab ülevaate, et toona olid piirid erinevate usupraktikate vahel ehk tänasest hägusamadki.
Nõukogude aega käsitlevas toas antakse ülevaade usuelus toimuvast kuni 1980ndate keskpaigani. Ka neil, kes sel perioodil Eestis elasid, on huvitav meelde tuletada toonast ateistlikku tegevust. Kuidas ajalehed avaldasid usuelu halvustavaid materjale ning kodanikke kutsuti üles suhtuma kirikusse puutuvasse kui „töörahvale sobimatusse kapitalistlikku igandisse“.
Viimane näitusesaal on 1987. aastast alanud usubuumist kuni tänaseni, mille kohta kasutatakse väljendit „religioosne turg“. Saab tutvuda Elu Sõna, Hare Krišna, taara- ja maausuliste ning teiste spirituaalsete liikumistega.
Näitusega kaasneb rikkalik publikuprogramm (vt https://linnamuuseum.tartu.ee), millest kuraatoritunnid on vaid üks osa. Näiteks korraldati võistluslik rattaretk „Pühakojast pühakotta“, mis viis osalejad lisaks tuntud kirikutele ka vähetuntud pühakodadesse.
Liina Raudvassar