Targem on süüa kala

Kui palju me mõtleme tänapäevases kiires maailmas tervisele? Kas meie jaoks on oluline, mida me igapäevaseks söömiseks-joomiseks poest ostame?
Ühiskond on mõnes mõttes edasi arenenud: poed on kaupa täis, enam ei ole ükski toit defitsiitne. Kuid kas kõik, mida pakutakse, on tervislik?

«Ühesugusus surmab, elu on mitmekesiduses,» ütles Juhan Liiv. Ka toidulaual peab otsima vaheldust, et mitte jääda ühekülgse menüü juurde, mis ei pruugi veel ka tervisele kõige kasulikum olla. Foto: Urmas Tamm

Inimene peab iga päev toidust kätte saama vajamineva energia, toitained (valgud, rasvad, süsivesikud), vitamiinid ja mõned teised ained (näiteks kiudaineid), et enesetunne oleks hea ja tervis püsiks korras. Ideaalsed vahendid selle saavutamiseks on köögiviljad, puuviljad, teraviljad, kaunviljad; juurde veel pähkleid.
Kõik need toiduained on tegelikult kättesaadavad ka meie endi põldudelt ja aedadest. Me võime olla tänulikud selle eest, et turg on avardunud ning toidulaua mitmekesistamiseks on olemas ka välismaalt pärit puuviljad, pähklid ja teised hõrgutised. Kuid tõsi on, et mida lähemalt me saame toiduained kätte, seda tõenäolisemalt vähem on seal kasutatud erinevaid säilitusaineid, mis sageli on tervisele rohkem või vähem kahjulikud, tekitades allergiaid ning sel viisil nõrgestades organismi.

Millele tähelepanu pöörata

Samas pole ka meie eestimaine kohalik toidulaud alati eriti tervislik. Eestimaa meeste ja naiste põhiliseks «tapjaks» on südame- ja veresoontehaigused. Enamasti on need seotud veresoonte lupjumisega. Suitsetamine, väheliikuv eluviis ja loomsed rasvad on põhilised riskifaktorid, miks need haigused tekivad. Loomseid rasvu leidub nii lihas kui ka teistes loomsetes toiduainetes (eriti rasvastes piimatoodetes), neid aga tarbitakse meil väga palju. Targem on süüa kala, ehkki mere ja teiste veekogude saastumise tõttu (raskmetallid jt ained) on ka need üha vähem usaldusväärsed.
Tähelepanematult, mõtlematult poest valitud toidukaubal on sageli kolm põhilist probleemi: esiteks, nagu eespool sai öeldud, lisaained, E-ained, säilitus- ja muud ained, mida on lisatud; teiseks rafineeritud toidud. Veel 50 või 100 aastat tagasi olid sellised tooted nagu valge suhkur, püülijahu, valgest jahust makaronid, valge riis ja sai palju haruldasemad kui tänapäeval.
Kuid kõigis neis loetletud toiduainetes on puudu vitamiinidest ja mineraalainetest, veel enam – näiteks suhkru liigne tarvitamine viib kehast veelgi välja kaltsiumi ning põhjustab B-rühma vitamiinide vaegust. Seevastu täisteraviljatoidud, magusad puuviljad, mesi on vastukaaluks eelmistele tervislikuks alternatiiviks.
Kolmas probleemne grupp aineid, mida toidukauplustes müüakse, on stimuleerivad, ergutavad ained. Nendeks on kohv, must ja roheline tee, alkohoolsed joogid, suur hulk limonaade ja karastusjooke, enamik piprasegusid, äädikas, sinep ja veel mõned teised toiduained-toidulisandid; ka soolaga ei maksa liialdada.
Need on ained, mis inimese organismi tegelikult ei toida, vaid loovad näilise heaolutunde. Nendest ainetest tuleks loobuda, sest need tekitavad sageli ühel või teisel viisil organismis vaesunud seisundi. Samas põlatakse sageli ära toitvad, lihtsalt valmistatud juurvilja-, teravilja- ja puuviljatoidud.

Tervis taimedest

Olen artiklis juba mitu korda maininud juurvilja, teravilja ja puuvilja. Mõni küsib: kas pean hakkama nüüd taimetoitlaseks? Kas mul midagi puudu ei jää, kui tarbin ainult neid toiduaineid? Tänapäeva arenenud ühiskonnas on inimesel tõesti hea olla taimetoitlane, kasutades oskuslikult ja mitmekülgselt nii kodu- kui välismaiseid taimi. Nii südamehaiguste, pahaloomuliste kasvajate (mis on teisel kohal surmapõhjuste seas Eestis) kui ka mitmete teiste krooniliste põletike ja haiguste puhul on taimetoitlus hea nii ennetuse kui ka sageli ravi seisukohalt.
Samas on oluline olla tähelepanelik, et taimetoit oleks tõesti piisavalt toitainerikas (valgu, kaltsiumi, raua jm poolest). Rafineeritud ja poes pakendatult müüdavad toidud seetõttu sageli ei sobi. Võib-olla oleks hea esialgu veidi muna ja kalatooteid toidusedelisse alles jätta. Üldjuhul võiks soovitus olla selline: kui olete varem tarvitanud rasvaseid lihatooteid (loomne rasv, sealiha ja sellest valmistatud tooted, muud rasvased lihatooted), siis minge üle taisele lihatoidule (näiteks vasikaliha, linnuliha), edasi kaaluge kogu liha väljajätmist, tarvitades vaid piimatooteid, mune ja kala.
Rasvasemad ja kontsentreeritumad piimatooted (või, juust, kohupiim, koor) tuleks ka välja jätta, eriti kui on juba probleemid kasvajate, südame- või ka liigesehaigusega. Edasi vähendada ka juba neid teisi loomseid toiduained. Piisava päevase valgukoguse (0,75 g 1 kg kehakaalu kohta) kättesaamiseks peaks tarvitada loomsete toiduainete vähendamisel rohkem kaunvilju (oad, herned, eriti sojauba), pähkleid, täisteraviljatooteid, seemneid.
Kaltsiumi saab rohelistest (mida tumedam, seda mineraalainerikkam) taimedest, ka pähklitest (mandlid on küll kallimad, kuid täisväärtuslikumad kui maapähklid) ja teistest taimedest.
Taimedes on üldjuhul vähem organismile kahjulikke aineid ning rohkem organismi kaitsvaid vitamiine ja mineraale kui loomsetes toiduainetes. Uurigem ja õppigem taimi kodus ise (taas) kasvatama ja kasutama! Jälgigem, mida poes oma ostukorvi panna, mõeldes, kas see toidab organismi. Oskuslikult kasutatuna saavad taimed olla meie tänapäevaste haiguste ennetajaks ja ka ravijaks! Peale toidu on haigustel teisigi põhjusi. Loodame järgmistes artiklites neid käsitleda.

Martin Ruumet,
üldarsti haridusega loodusravi sõber