Tänumeeles eesti naisele mõeldes

Keilas, Harjumaa suurimas keskaegses kirikus võtab suviseid rändureid vastu lõunaseina akna alla seatud altar, mille ees süüdata oma palveküünal eesti naise mälestuseks.

Keila kirikus seisab eesti naisele pühendatud altar. Pildil peapiiskop Andres Põder (paremal) ja õpetaja Jaan Jaani.

Pühapäevasel jumalateenistusel, kus teenisid peapiiskop Andres Põder ja õpetaja Jaan Jaani, olid koos koguduseliikmetega proua Ingrid Rüütel, Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir, rahvastikuminister Paul-Erik Rummo abikaasaga ja teised kutsutud.

Hoidsid kiriku valla

Peapiiskop pühitses altari, mis on pühendatud eesti naisele, kes on rasketel aegadel hoidnud kirikut ja kaitsnud isamaad, kannatanud ja raskustest püstipäi läbi läinud ning olnud ustav oma töös. Altari ees põlev küünal mälestab ka proua Aino Järvesood, kes ennastsalgavalt eesti rahva iibele mõeldes ohverdas selleks kogu oma hingejõu ja varanduse.

Eesti naisele pühendatud altar sündis Keila kogudusel koostöös Eesti Politsei Naisühendusega. Ühenduse esinaise Ulvi Põllu sõnul andis kogu ettevalmistav periood ühenduse 80 liikmele positiivset energiat ja võimaluse oma ühenduse tegevust ühiskonda suunata. Rääkimata töötundidest, mida tehti altarit värvides.

Altari saamisloost rääkides ütles õpetaja Jaani, et kolme inimese annetuse eest telliti puust altar, mis jäljendab peaaltari alumist osa. Altari ülespanekuni kulus enam kui aasta, kuni sündis otsus pühendada see eesti naisele. Altari valmimisega seotud inimesed – puutöömeister, kunstnik ja tekstiilikunstnik – soovivad jääda nimetuks. Keila kiriku vastpühitsetud altari ees õlilambis põleb tuli kõigi palverändurite jaoks.

Mälestusmärgid emale ja naisele

Eesti ema mälestus on jäädvustatud Halliste ja Haapsalu toomkirikus. Viimases on aastast 1992 eesti emale pühitsetud altar. Toomkiriku ristimiskabelis asuva emaaltari on arst Heino Noor pühendanud Siberi vangilaagris hukatud ema Salme Noore mälestuseks.

Altari kaunistuseks on skulptor Hille Palm tahunud toomingast madonna ja lapse kuju. Altarile on asetanud mälestuslilled Rootsi kuninganna Silvia oma Eesti külaskäigu ajal. President Lennart Meri jättis altarile 9. juunil 2001. aastal Murtud Rukkilille märgi eesti ema mälestuseks.

Halliste Ema seisab kiriku põhiosa kantslipoolses külgniðis. Skulptor Aime Kuulbuschi Ema kuju läbi on jäädvustatud kõigi kannatanute, hukkunute ja lahkunute mälestust.

Eesti emale on mõeldud ka Kagu-Eestis. Võrumaa Ühendus Memento soovib püstitada Võru linna Tamula järve kaldale Eesti Ema monumendi, mille konkursitööde esitamise tähtaeg lõppes eile. Monumendi ideeks on väärtustada eesti naine emana, tugevdada sõnumit, et me kestame rahvana.

Sirje Semm

Repliik

Keila kirikusse püstitatud altari õiguslikkuse ja teoloogilise põhjenduse üle on teinud ametliku järelepärimise konsistooriumile liturgilise komisjoni sekretär, kunsti- ja arhitektuurinõukogu liige Peeter Paenurm, kes oma kirjas küsib: kellega on kõrvalaltari ehitus, kujundus ja sisuline tähendus kooskõlastatud.

«Kirikus, kus on olemas juba statsionaarne altar, jääb arusaamatuks uue altari ehitamise motiiv,» kirjutab oma kirjas Peeter Paenurm, kes näeb ohtu kiriku altari tähenduse devalveerumises. Ta peab vajalikuks «kiriku sisustuse küsimusi teoloogiliselt põhjalikumalt uurida ja kirikus sõnastada selged ja põhjendatud juhised kiriku inventari kohta».

EK