Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti!

Jumal teab, kui palju kordi olen seda salmi lugenud tänupalveks. Kord häälekalt, veel enam südames tänades. Lõikustänupüha toob alati südamesse selle palve, sest see on kasvanud omaks südame põhjani.
Maal elades on loomulik, et aastaring on seotud ühel või teisel viisil maa harimisega. Vähem on neid, kes oma elatise saavad põllumajandusest, paljud kaevavad, külvavad, harivad ja koristavad saaki oma pere jaoks.
Minu isiklik kogemus näitab, et üheskoos elades on mullas sorimine nakkav, see on tegevus, mis haarab, ning aja jooksul õpid tegevuse käigus mõistma Loojat ja loodud maailma suuri saladusi. Kevadel külvi eel palvet lugedes ei tea aimatagi, millise saagi mõne kuu toimetamise järel koguda saad. Selles teadmatuses on imelisel viisil tänumeel ja lootus, mis sügiseks oma rõõmsa lahenduse leiab.
Niipea, kui jätad teadmatusest, ajapuudusest, laiskusest või kogenematusest midagi tegemata, on tulemus kehvem kui järjepidevalt, targalt ja hoolsalt toimetades. Ja vahel üllatab Looja ka laiska või rumalat.
Looduses toimetamine kasvatab tänulikkust, õpetab tänu rütmis hingama. Inimesed minu ümber, maal, rõõmustavad südamest Looja andide üle ja mõistavad imelisel viisil märgata seda, kas ka ligimesel on millestki puudus. Tänulikkuse väljenduseks on esmalt see, et sügisande jagatakse neile, kel endil pole, selles annis on alati sügav teadmine, et saagi peremees ei ole inimene.
Tänulikkuse väljenduseks on koguduse palve Loojale, et Tema ise õnnistaks vilja kasvamist, ja viimaks saab tänu väljendatud oktoobrikuu teise pühapäeva hommikul, kui kodukiriku altarile on sakramendi kõrvale kaetud laud rukkileiva ja andidega, millest üheskoos osa saadakse. Üheskoos rõõmustamine ja tänamine annab erilise kogemuse ja julguse – elame üheskoos ja igapäevases maises toimetamises, olles seotud nii ligimese kui Loojaga.  

Margit Lail,
Kanepi koguduse õpetaja