Tallinna Jaani kiriku uued vitraažaknad

Ligi 152 aastat tagasi ehitasid eestlased siia endale kiriku ja nimetasid selle evangelist Johannese järgi Jaani kirikuks. Aknad olid kirikul siis pööratud ruutudega klaasidega ehk hallikad, ilma värvideta, tinaga kokku liidetud vitraaž­aknad.

75 aastat tagasi märtsipommitamises lendasid kõik meie kiriku aknad eest. Ka paljud aknaraamid said kannatada. Kogudus pöördus siis abipalvega linnavalitsuse poole ja teatas, et vajab sadu ruutmeetreid aknaklaase. Enam ei olnud võimalik kasutada tina ega pööratud ruuduga hallikat klaasi. Ette sai väga õhuke, lihtne ja habras aknaklaas.
Üle-eelmisel aastal palusime Tallinna tehnikaülikooli spetsialistidel teha kiriku termouuringud. Selgus, et meie akende kaudu lahkub väga palju soojust. Enamik aknaid ei olnud termofotodel õrnalt roosad, vaid tumelillad. Paljudel üritustel on ka kirikusse tungiv liiklusmüra olnud väga häiriv.
Eelmisel aastal tegi firma Acres korda kolm altaritagust akent. Aknaraamid ja osaliselt ka piidad olid väga viletsas seisus. Need restaureeriti. Aknaraamide vahele asetati pakettklaasid. Sel aastal julgesime sellega edasi minna, sest üks tagasihoidlik inimene, endine koorijuht ja õppejõud Sinaida Vollmann oli pärandanud meie kogudusele kolmandiku oma väiksest korterist. Kui see müüdi, tekkis meil võimalus alustada veel kahe akna restaureerimist.
Meie koguduse vabatahtlik galerist Erkki Juhandi aitas korraldada vitraažikonkursi. Sinna laekus üheksa tööd. Konkursi tingimustes oli pearõhk sellel, et nendes akendes kujutataks selliseid tuntud lugusid Jaani kiriku nimipühaku Johannese evangeeliumist, mida teistes evangeeliumides ei ole.
Vitraažid ei tohiks muuta kirikut senisest palju pimedamaks ja peaksid hästi kokku kõlama ka kirikus juba olevaga, sh Eva Jänese kavandatud vitraažidega.
11. juunil suutis komisjon otsustada, milline üheksast on võidutöö. Selgus, et selle on teinud Dolores Hoffmann. Esimene kohtumine temaga toimus Erkki Juhandil ja mul 18. juunil ning kunstnik ja tema meeskond alustasid tööd. Tema ja ta abilised alustasid kahe vitraaži kavandamist ja valmistamist. Oli vaja kavandada ka veel üks aken, teha täpsed joonised.
OÜ Acres restaureeris kaks akent ja piidad ning paigaldas uued pakettaknad. Kuulutasime välja annetuste kogumise.
Kaks nädalat enne teise vitraaži valmimist oli kahelt arvelt laekunud kogudusele kokku selline summa, millega on kaetud kahe vitraaži ning ka osaliselt aknaraamide ja piitade restaureerimise maksumus. Kui Jumal lubab, siis valmib paljude annetajate vitraaž järgmise aasta sügiseks ja saab koha põhjaseina esimeses aknas.
Täna avatavad vitraažaknad on valminud nelja kuuga. Piitade ja raamide restaureerimine on kestnud veidi kauem. On aeg avada kaks esimest uut, Dolores Hoffmanni kavandatud ja tema abiliste poolt valmistatud vitraažakent.
Esimesel aknal on kujutatud Kaana pulma lugu. Teisel Jeesuse ristimist. Orelist vasakul on kujutatud Jee­suse esimese imeteo lugu. Kaana pulma ime lugu. Sinna on kirjutatud Johannese evangeeliumist, et see tegu Galilea Kaanas oli esimene tunnustäht, milles Jeesus avaldas oma kirkust.
Orelist paremal on kujutatud Jeesuse ristimine ja Ristija kohal tema lause: „Mina ristin veega.“ Jeesuse kohal on Ristija lause Jeesuse kohta: „Vaata, see on Jumala tall, kes kannab ära maailma patud.“
Täname restauraatoreid. Täname kunstnik Dolores Hoffmanni ja tema meeskonda. Täname suurannetajaid Toomas Suurväravat ning Annika ja Jaanus Põderit, Sinaida Vollmanni, Sügisjooksu organiseerivat Spordiürituste Korraldamise Klubi ja Heiki Rumpi. Samuti on vähemalt 500 inimest annetanud akende heaks kuuel pühapäeval ja neile järgnevatel nädalatel.
Järgmisel aastal püüame restaureerida kaks põhjapoolset altaripoolset akent ning teha sinna vitraažid. Kui suudaksime igal aastal restaureerida kaks akent ja lisada nendesse vitraažid, siis peaksime järgmise viie aastaga kõik kiriku suured aknad korda ja kauniks saama. Kui Jumal lubab ja jätkub häid annetajaid, siis küllap ka saame.

Õp Jaan Tammsalu kõne vitraaž­akende avamisel ja pühitsemisel 13. oktoobril.