Talgud õhutavad ühistegevust

Eestis on viimasel ajal üha enam taaselustatud talupojakultuurist pärit vana head traditsiooni, ühist koostegemist ehk talguid.
8. mail toimusid muinsuskaitsekuu raames heakorratalgud mitmel Eesti kalmistul, Vabadussõja mälestusmärkide juures ja teistes Eesti ajaloo ja kultuuripärandiga seotud paikades. 
Vabadussõda oli määrava tähtsusega Eesti riikluse kujunemisel ning Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) soovis heakorratalgutega juhtida avalikkuse tähelepanu kaitseväe kalmistute ja Vabadussõja mälestusmärkide olukorrale, mis mõnel pool on hästi hooldatud ja korras, mõnes kohas aga unarusse jäetud, lagunevad ja talvise prügi all.
Kuigi kalmistute talgupäev oli koondatud ühele päevale, 8. maile, loodab EMSi esimees Jaan Tamm, et neid korraldatakse ka teistel päevadel. «Usume, et kunagi väga populaarsete ja rahvast ühendavate talgute taaselustamise abil saame parandada Eesti kalmistute heakorda ning juhtida tähelepanu nende kaitse vajadusele.»
Talgutel oluline koht kasvatustöös
Muinsuskaitsekuul on Eesti koolid korrastanud kodukandi kalmistuid ja ajalooga seotud paiku. Praktiline talgutöö ja isamaaline kasvatus käivad käsikäes – lapsi juhendavad ajalooõpetajad ja muinsuskaitse töötajad.
Läinud reedel Munamäe jalamil paikneva Vabadussõja mälestusmärgi korrastamisel osalenud Haanja kooli ajalooõpetaja Ülle Mõim kinnitab, et õpilased on reeglina hea meelega nõus koristustöödel kaasa lööma.
«Oleme oma õpilastega kooli ümbrust pidevalt koristanud, juba mitmendat aastat käime ka valla piires teeäärtest prügi korjamas. Mida väiksemad õpilased, seda suurema innuga tööle lähevad, kuid antud talgutel osalemine on õpilastega eelnevalt kokku lepitud ja kooskõlastatud ning nad olid hea meelega nõus osalema.»
Kuigi mäejalamil peeti 8. klassi õpilastele ka Teist maailmasõda käsitlev ajalootund, pole Ülle Mõimu sõnul talgutega seonduv kohe kindlasti kitsalt ainepõhine. «Pigem sisaldab ettevõtmine töökasvatuse eesmärke, lisaks veel tavapärasest erinevat ainetundi, millel on oma võlu.»

Emadepäevaks kodu korda
Traditsioonilise talgupäeva kirikus korraldas aga möödunud laupäeval Tartu Peetri kogudus ja sellele kogunes paarkümmend innustunud inimest, kes oma vaimulikus kodus sõna otseses mõttes korda majja lõid.
Sagimist jätkus suures kirikus igale poole ja kõigile: kirikuvanem Andrus Kruusla ronis redeli otsa vahetama lühtri läbipõlenud pirne, Valve Liiva võttis ette trepipesu, Valdek Tagel sortis aja jooksul hoiule pandut ja kandis rämpsuks tunnistatu konteinerisse.
Talgud ei piirdunud tavapärase pesemise ja vaipade puhastamisega, vaid olidki suuresti keskendunud humanitaarabi ülejääkide ja aja jooksul tarbetuks muutunud kola minemaviskamisele. Leerilaps Toomas Matisen koos leeriõpetaja Kaido Soomiga kandsid välja suuri musti kilekotte. Teine peatselt leeriõnnistuse saav Viibe Metsjärv aitas lapi ja veeämbriga naistetöödes. Kuskil askeldas kolmaski leerilaps.
Puhtaks sai ka kamber, kust konsistooriumi arhivaar hiljuti kaks valges nahkköites personaalraamatut leidis. Koguduse juhatuse uus esimees organist Anneli Klaus aga oli sel päeval eriliselt õnnelik: «Mina leidsin rõdult, kus ma polnud siinoldud aja jooksul veel käinud, riiulitäie noote. Need ei ole küll orelinoodid, aga väga väärtuslikud ikkagi, see on suur varandus.»

Merje Talvik
Rita Puidet