Täitus 20 aastat soome naisvaimulike ordineerimisest

6. märtsil möödus 20 aastat esimese naisvaimuliku ametisseseadmisest Soomes.
Eelmisel kesknädalal arutasid soome naisvaimulikud oma seisundit kirikus ja ees seisvaid ülesandeid meediahommikul Helsingis. Soome noorema põlvkonna naisvaimulikud ütlesid, et esmatähtis on olla vaimulik julgesti seal, kus on inimesed. Pole seejuures vahet, kas oluline sõnum tuleb mehe või naise suust. Ka on viimasel kümnendil saanud naiste ordinatsioon iseenesest mõistetavaks, vastuseisus nähakse pigem marginaalseid ilminguid.
Emeriitpeapiiskop John Vikström ja Helsingi piiskop Eero Huovinen meenutasid, et kirikus oleks ilma naisvaimuliketa vaimulikest puudus. «Kus me küll oleksime nendeta,» tõdes retooriliselt Huovinen, kelle juhitavas piiskopkonnas on 20 aastaga ordineeritud 414 naist. Vikström lisas, et naised on kirikutöös andnud pere- ja lastetööle, aga ka hingehoiule ja kirikutalitustele uusi jooni.
Viimasel ajal on Soomes tärganud vastuseis naisvaimulike tööle. Vikström tuletas meelde, et vastuseisu on täheldatud siiski vaid kahes protsendis kogudustes ja vastaste hulk väheneb. Kui naisi hakati vaimulikuks ordineerima, oli motiiviks evangeeliumi ja Jeesuse suhtumine naistesse. Emeriitpeapiiskop möönis, et seda sammu astudes teati, et tuleb koostööprobleeme.

Rootsis juba 50 aastat
Ka Rootsis tähistatakse tänavu ordinatsioonijuubelit – sügisel möödub 50 aastat selle otsuse vastuvõtmisest, mis lubas vaimulikuametisse ka naisi.
Praegu on Rootsi kirikus 3931 vaimulikku, kellest 1493 on naised. Nende hulgas on ka umbes 45 soome taustaga või emakeelena soome keelt kõnelevat naist. Esimesed soome naisvaimulikud ordineeritigi Rootsis 1960ndate ja 1970ndate aastate vahetusel. Pikima ja ajaloolisema karjääri on teinud Tuulikki Koivunen Bylund, kellest sai 1995. aastal Rootsi kirikuajaloo esimene naissoost toompraost.
1994. aastal võeti Rootsis vastu seadus, mis piiras naisvaimulike vastaste töötamist vaimulikuametis. Samast aastast kehtib seadus, mis eeldab ordinatsiooni saamisel ja koguduseõpetaja ametisse astumisel isiku koostöövalmidust naisvaimulikega. Rootsis pole naisvaimulikega seonduv enam probleem, mis oleks ajakirjandusse jõudnud. On küll olnud üksikuid diskussioone tekitanud juhtumeid, kuid sellisel määral vastasseisu, mis tekkis mõne aasta eest Soomes, Rootsis pole. Kui näiteks on keegi kirikust lahkumise põhjusena märkinud vastumeelsuse naisvaimuliku tööle, siis kiriku-uurijad on siiski tõdenud, et lahkumise põhjused on palju keerulisemad ega piirdu ainult ühe seigaga.
Eesti esimene naisvaimulik Laine Villenthal ordineeriti 16. novembril 1967; eelmise aasta seisuga on meie kirikus 37 naisvaimulikku.

Lea Jürgenstein