Tähtis on, et kirik oleks kirik

Hageri kogudus tähistab pühapäeval kiriku 130. aastapäeva.

Eakal kogudusel on noor kirik, võib öelda küll, sest möödunud aastal tähistas see Lääne-Harju praostkonna kogudus 800. aastapäeva. Siis sai kogudus endale vapi ja lipu. Sel aastal oodatakse aga koguduseliikmeid ja külalisi selle üsna omanäolise maakiriku sünnipäevale.

Pidupäeva keskmes on muidugi jumalateenistus. Koguduse õpetaja Jüri Vallsalu ütleb, et on jumalasõna kuulutama kutsunud Räpina koguduse õpetaja Urmas Nageli. Nende kahe vaimuliku sõprus sai alguse sellest, et mõlemad on teeninud kogudusi Võrumaal, seega võib neid pidada võrokesteks. Õpetaja Vallsalu teenis Vastseliina kogudust aastatel 1985–1990.

Hageri on paik, kus kirik on keset küla – kogudusel on ligikaudu pool tuhat annetajat, sadakond vabatahtlikku, seal tegutseb neli muusikakollektiivi, aktiivne on nii laste- kui noortetöö. Usun, et pidupäeval saab pühakoda kirikulisi täis. Oodatud on kõik, kellele jumalasõna ja kirik armas. Jumalateenistus algab oma tavapärasel ajal kell 12.

Kogudusel on sõpru lähemal ja kaugemal, ka Soomes ja Saksamaal. Et keegi sõpradest Hagerisse tuleb, pole õpetaja sõnul teada antud. Küll oli augusti viimasel nädalavahetusel külas sõpruskoguduse väike esindus Soomest Sääksmäelt, sest nende kiriku orel jõudis Tudulinna. 

Praegune kirik ei ole muidugi Hageris esimene. Varaseim ülestähendus kirikust on aastast 1424. Pikka iga polnud sellele määratud, kui 300 aastat nii tõlgendada. Aga järgmise kohta kirjutati, et see pole ilus ei seest ega väljast. Pühakoda sai tugevalt kannatada Põhjasõja ajal, mil ta põles. Kirik oli ka kogudusele väikseks jäänud. Aasta oli 1890, mil septembri 9. kuupäeval peeti seal viimane jumalateenistus, et siis juba kahe aasta pärast Jumala nimel kokku tulla uues pühakojas. Sellestki on möödas 130 aastat. Kiriku arhitektiks sai Erwin Bernhardt (1852–1914), kelle tööde nimekirjas on Juuru kiriku ümberehitus, Niguliste kiriku tornikiiver ja mõni muugi Jumala teenimise paik. 

Rita Puidet