Tagasi iseseisvate rahvaste perre

1991. aasta 20. augusti hilisõhtul võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, kus kinnitati Eesti Vabariigi iseseisvust ja taotleti Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. Kuidas sellele otsusele reageerisid välisriigid?
Esimese riigina taastas 22. augustil Eesti Vabariigiga diplomaatilised suhted Island, 24. augustil kirjutas Vene NFSV president alla seadlusele Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamise kohta,
27. augustil tunnustasid Euroopa Ühenduse 12 riiki Balti riikide iseseisvust, 2. septembril saabus kolme Balti riigi taasiseseisvumisele ametlik tunnustus ka Ameerika Ühendriikidelt.
6. septembril 1991 võttis Nõukogude Liidu riiginõukogu vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamise kohta. Järgnesid teised riigid. Neid tunnustusi, mis anti Eestile välisriikide poolt enne põhiseadusliku riigivõimu taastamist Eestis, saame vaadelda välisriikide hea tahte avaldusena.
Eesti riikliku iseseisvuse taastamise seadusandlik protsess jätkus, lõppedes 7. oktoobril 1992, mil Eesti Vabariigi Riigikogu võttis vastu deklaratsiooni põhiseadusliku riigivõimu taastamisest Eestis. Kuid Balti vabariikide õiguslikku järjepidevusse suhtusid välisriigid erinevalt.
Kui enamik mittekommunistlikke riike, samuti Poola ja Rumeenia taastasid diplomaatilised suhted Balti riikidega, siis põhjamaa Rootsi tunnustas Lätit (samuti ka Eestit ja Leedut) kui uut riiki, kuna oli tunnistanud Balti riikide olemasolu lakkamise fakti pärast 1940. aasta juuni sündmusi.
Samuti toimisid Albaania, Hiina, Kuuba ja Venemaa, kes ei tunnistanud Balti riikide õiguslikku järjepidevust.
17. septembrist 1991 kuulub Eesti Vabariik ÜROsse ja OSCEsse, 13. novembrist 1999 WTOsse, 29. märtsist 2004 NATOsse, 1. maist 2004 Euroopa Liitu, 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi, 9. detsembrist 2010 OECDsse ja 1. jaanuarist 2011 euroalasse.
Heino Kostabi