Taevariigi kodanikuna maailmas

Ja sel päeval ei küsi te minult enam midagi.                                               

Jh 16:23

Aina küsimusi esitada kuulub vist inimese olemusse. Muidugi. Me tahame ju teada. Juba väike laps küsib järelejätmatult küsimusi, tal on küsimus küsimuse otsa, sest ta ju õpib maailma tundma. Ja kõige sagedasem küsimus lapsel on „miks?“. Ka meie, suured, õpime maailma tundma. Me tahame teada, seepärast küsime. Küsime ka selleks, et hajutada oma kahtlusi, et olla kindel. Selles kõiges pole midagi halba, pole midagi valesti. Sageli küsime sedasama miks-küsimust … Kuigi tajudes, et selle küsimusega on midagi valesti.

Jüngridki küsisid Jeesuse käest küsimusi, enamasti neidsamu, mida meiegi praegu. Jeesus on üles tõusnud? Jah. Kus ta siis nüüd on? Taevas. Kus see taevas on? Mismoodi? Mis nüüd meist saab? Kuid ükskord pani Jeesus ka küsimuste tulvale piiri. Ta vastas: „Sel päeval ei küsi te minult enam midagi.“ Ja ka: „Mul oleks teile veel palju öelda, aga te ei suuda seda praegu taluda.“ Praegu? Taluda? See lõpetab korrapealt kõik küsimused.

Jumalat otsitakse ja Jumal leitakse. Üks otsija meenutab hiljem: „Mul oli Jumalale miljon küsimust, isegi süüdistust ja õpetust, mismoodi ta maailma paremini juhtida võiks. Aga kui ma ta leidsin, siis kadusid kõik need ära.“

Meelis-Lauri Erikson