Taastatud Kambja koguduse 15 aastat

12. juunil möödub 15 aastat päevast, mil koguneti Kambja vallamajja jumalateenistusele.
Otsekui kuivanud känd oleks hakanud võsusid ajama. Jumalale ei ole miski võimatu.

Must minevik
1944. aasta sõjatules hävis Kambja kirik – suure kihelkonna keskus koos rikkaliku ajalooga kasvatas aastakümneid kibuvitsu ja ohakaid.
Kui rinne möödus, leidis köster David Varik (1891–1983) ka vana kihelkonnakooli hoone teotatuna. Kõikjal tubades, isegi kapi otsas leidus sõnnikut ja laialilammutatud Piibli lehti vedelemas.
Kirik oli varemeis ja õpetaja enam tagasi ei tulnud, seepärast asus köster jumalateenistusi pidama. Igale koguduse püüdele oli nõukogude võimul takistus varuks. Kulakumaksu tasumiseks müüs köster ära kõik, mida müüa andis, ja oli ikkagi sunnitud lahkuma. 1952. aastal ühendati Kambja kogudus Nõo kogudusega.
Kiriku varemeid kasutasid kohalikud elanikud vastavalt oma rikutuse tasemele…

Usku sinepiiva jagu
Senises 9000 liikmega koguduses leidus üksikuid inimesi, kes pühapäeviti võtsid ette kirikutee Nõo või Tartu suunas. Punased aastakümned sõelusid välja need, kes ustavaks jäid. Ja eksis volinik Ristlaan, kui ta 1989. aastal arvas, et usklikud on siin otsa lõppenud. Need, kes Jumalale lootsid, olid siiski olemas!
Läks nii, et sovhoosi direktor Ivar Tedrema hakkas kirikut taastama. Siia võiks lisada pika nimekirja inimestest, kellel oli oluline osa ettevõtmise käivitumisel ja õnnestumisel. Ehitustöö algas 1989. aastal ja kümmekond aastat juhtis seda Toivo Traksmaa. 1991 ehitati käärkamber, 1992–1993 valmisid kiriku katus ja tornikiiver, 1994 aknad, 1995–1996 lagi ja 1997 betoonpõrand.

Koguduse taastamine
1994. aastal täitus praost Harald Tammuri ammune unistus osaleda Kambja koguduse taastamisel.
Esimestel aastatel teenis kogudust Otepää õpetaja Jüri Stepanov, aastal 1999 valis kogudus oma õpetajaks Peeter Karma. Sealtpeale on jumalateenistused olnud Kambja kirikus igal pühapäeval.
Oma õpetajat polnud kauaks, juba 2001. aastal teenis kogudust Toomas Nigola, esialgu jutlustaja, hiljem diakonina. Nigola oli esimene, kes kohapeal elas. 2005. aastal vahetas Nigola välja Kristjan Luhamets, kes 2006. aastal ordineeriti Kambja koguduse õpetajaks.
2007. aastal nimetati EELK aasta juhatuse esimeheks Kalev Laanesaar. Tema palvel muretses emeriit­õpetaja Wilhelm Johanning 1995. aastal Kambja kogudusele harmooniumi. Sealtpeale on sakslaste abiga muretsetud Kambja kogudusele näiteks puhkpille (1995–1996), armulauariistu (1998), kolm tornikella (2002), põrandaplaadid (2004), katusekivid kiviaia katteks (2008) ja kirikupingid (2009). 2003. aastal pühitseti rootslaste kingitud orel, 2007. aastal osteti kirikusse lühtrid.

11. juuli 2009
Kambja kogudus elab taas ja kirik kaunistab aleviku südant. 15 aastaga on Kambja koguduses ristitud 222, konfirmeeritud 169 ja maetud 342 inimest. Laulatatud on 34 paari. Nimelise annetuse tegi mullu 216 liiget. 15 aasta jooksul on Kambja kooli õpilastel alati olnud võimalus osaleda usuõpetuse tundides. On palju põhjust olla Jumalale tänulik. 2008. aastal Kambjas aset leidnud noortefestivali teema «Jumal tänatud!» oli omal kohal. Sel suvel tahame kahe aastakümnega taastatud kiriku viimaks sisse pühitseda.

Kristjan Luhamets

Laupäeval, 11. juulil kell 11 on kõik oodatud Kambja kiriku pühitsemisele.