Ta on sind veel loomas…

Mt 21:1-9
Palmipuudepüha paastuajas kannab eneses vastuolulist sõnumit. Kui kannatamisaeg suunab meie mõtted Kristuse kannatusele ja surmale, siis palmipuudepüha toob kannatusaega veidi valgust ja rõõmu, kuid ometi juhatab meid Vaiksesse nädalasse, millega meenutame Õnnistegija häbiväärset ristilöömist ja surma.
Tema sissesõit Jeruusalemma on tähiseks Vana Testamendi kuulutuste täitumisest Jeesusest kui Messiast. Juubeldav ja rõõmus pühadeks kogunev rahvas tervitab ja austab Jeesust kui oma kauaoodatud kuningat ja valitsejat.
Ühes jutustuses küsib tegelane: «Ma ei mõista, miks Jumal on mind üldse sellisena loonud?» Sellele vastab tema kaaslane: «Jumal ei ole sind lõplikult valmis loonud. Ta on sind pidevalt veel loomas, kuid sulle see vist ei meeldi.»
On hämmastav, et samade inimeste juuresolekul ja kaudsel teadmisel sünnib draama, mis algab piduliku ja võimsa kuninga tervitusega ja lõpeb veel võimsama, sellesama kuninga süüdimõistmise ja tapmisega. Kirikulistena küsime, kuhu poole hoidume meie? Kas oleme juubeldajate või kohtumõistjate poolel? Või koguni mõlemal korraga…
Küllap peitub meis igaühes teatud vastuolu, mida enestele tunnistada on võrdlemisi raske. Kas suudame kindlaks jääda olukorras, kus meie usk, veendumus ja väärikus pannakse proovile? Kui aga võimsam ja häälekam osa ühiskonnast elab ja räägib meie põhimõtetele vastu, kas jätkub kindlust jääda oma pärisosa ja veendumuse juurde?
Viimselt on ju meie elu ja olemise saladus teada vaid Jumalale enesele. Kannatusaeg tuletab meelde inimese võimetust elada ja otsustada oma elu üle iseseisvalt oma paremale äratundmisele toetudes. Pigem kutsutakse meid valvsusele, küsides: «Milliseks mind on loodud?» Kui valikute tegemine on raske ja ümbritsevast sõltuv, kas ei leia ma siis ennast ühel päeval teelt eksinuna, pilgatuna, lolliks tehtuna. Nii leidsid ennast need, kes võtsid Tema kord kuningana vastu ja samas lükkasid Ta välja kui mittevajaliku ja segava faktori oma elus.
Vastuolu ei ole palmipuudepüha asetuses kannatamisajas. Vastuolu võib olla meis endis, aga ta saab juhatatud meist mööda.
Ära jää teotaja, pilkaja ja kaasajooksiku rolli, mine kaasa, et juubeldada Temaga, kes on ka sinu Messias, aga mitte sinu komistuskivi.
Jumal ei ole meid veel lõplikult valmis loonud. Ta on meid alles loomas. Tea seda ja ära riku seda võimalust. Lase Temal end juhtida õigel rajal. Teel, mis ei ole meie, vaid Looja käes.
Erkki Juhandi