Suviseid kohtumisi Eestimaal

USA Esimese praostkonna praost Thomas Vaga (74) oli kutsutud külla juuli algul peetud kristlikule noortefestivalile Järgmine Peatus.

Praost Vaga tundis siirast rõõmu, kui kirikunoorte päevade lõpujumalateenistusel Kambja kirikus avalauluna lauldi Rudolf Reinaru (1911–1993) sõnadele kirjutatud laulu «Oh loodu, Loojat kummarda» (KLPR 287). Tal oli heameel seda tunnet jagada Rudolf Reinaru venna pojapoja Joel Reinaruga, kui viimane tuli praosti tänama noortele meelepärase jutluse eest.
Nii Thomas Vaga kui ka Rudolf Reinaru on mõlemad teeninud Ameerika idarannikul Lakewoodis eestlasi. Kui praost Vaga asus 1987. aastal Lakewoodi kogudust teenima, oli seal juba paarkümmend aastat olemas eestlaste ühisel jõul kerkinud pühakoda, mille ehitamise eest seisis hea 1948. a loodud Lakewoodi koguduse esimene õpetaja Rudof Reinaru.
Thomas Vaga ütles Eesti Kirikule, et seekordne külaskäik kodumaale on olnud suuresti tema enda päralt ja väldanud pikemalt kui mõni varasem sõit, mis peamiselt on olnud ametlikku laadi. Tema sõnul oli Eestisse tulekuks kolm põhjust: esiteks rahvusvaheline väliseesti ja -balti ajaloo- ja kultuuripärandi hoidjate ja uurijate konverents, teiseks kutse kirikunoorte päevadele ning kolmandaks oma venna Roman Maripuu põrmu sängitamine Kaarma kalmistule isa kõrvale.
«Mul oli selline huvitav moment, kui sinna sõitsime. Nägin järsku tuuleveskit põllu peal. See oli just see pilt, mida mu vend mälestuses oli maalinud – ta oli väga hea maalija – ja ma nägin järsku seda,» kirjeldab praost Vaga üht ootamatut leidu Saaremaalt.

Ajaloo varjatud väärtused
Balti diasporaa kultuuripärandi talletajate Baltic Heritage Networki konverentsil «Varjatud varandused» (Hidden Treasures) esindas Thomas Vaga Eesti Arhiivi Ameerika Ühendriikides.
Lakewoodi kiriku juurde 1971. aastal ehitatud hoone Eesti Arhiivi tarvis sisaldab kartoteegi 55 000 põgeniku kohta, trükiväljaandeid, raamatuid, dokumente, hinnalisi maale jm. Praegu on eestlaste arhiiv immigratsiooni ajaloo uuringute keskuse üheks osaks Minneapolises.
Vaga hindab kõrgelt kuuldud ettekandeid, mis andsid ülevaadet paljudest arhiivides leiduvatest üllatuslikest leidudest.
Thomas Vaga ettekanne konverentsil andis ülevaate kiriku ja koguduste rollist pagulasidentiteedi ja lootuse loomisel. «Kirikud ja õpetajad kutsusid, kogusid ja toetasid meid, eestlasi, kui olime põgenikuteekonnal 1944–45 Saksas ja esimestel aastatel Ameerikas,» täpsustab ta oma mõtet ja lisab, et näitas samal ajal tunnipikkust filmi, mille 1948.–49. aastal tegi Luterlik Maailmaliit, propageerides seda, et Ameerika kogudused võtaksid vastu 20 000 sõjapõgenikku.

Noortes on jõudu
Kristlik noortefestival Kambjas jättis Thomas Vagale väga hea mulje. «Kui puhtad on noored,» imetleb ta ja selgitab: «Ma toon ühe näite. Nad mängisid jalgpalli, ma vaatasin ja kuulsin, kuidas nad mängisid. Spordivõistlusel on teismelistel tendents vanduda, aga seal polnud mitte ühtegi vandesõna. Mul on hea meel, et nad on hästi juhatatud ja väga süstemaatilist tööd on nendega tehtud.»
Kohustused täidetud, sõitis praost Vaga Soome kaudu tagasi. Soomes kohtus ta ka USA läänerannikul elava poja Matteusega, kes on Seattle’is ühe iseseisva soome koguduse liige ja nende koor tuleb Soome esinema.
Soomlanna Airiga abielus oleval Thomas Vagal on selle maaga eriline suhe. «Minu usuline kogemus ja süda on Soome luterluses, seal sündis minu ärkamine 1960ndatel, mil olin Helsingis õppimas.»
Sirje Semm