Suund on uues meedias tegutsemisele

Mis on kriisikommunikatsioon ja kuidas sellega toime tulla, seda arutati 17. ja 18. märtsil Euroopa luterlike vähemuskirikute (KALME) kohtumisel Helsingis ja Tallinnas.

Reedel tutvuti Soome kiriku meediatööga ja laupäeval olid konsistooriumis koolitajateks suhtekorralduse spetsialist Janek Mäggi ning ajakirjanik Marko Paloveer.
Soome kiriku kommunikatsioonikeskuses rääkisid Tuomo Pesonen, Kimmo Saares, Juha Rajamäki ja Eeva-Kaisa Heikura kriisikommunikatsioonist ja selle kahest aspektist. Esiteks, kuidas kirik tegutseb väljaspool kirikut tekkinud kriisi (õnnetus või katastroof) puhul. Soome kirikul on sellisteks juhtudeks omad tegutsemisskeemid. Teine aspekt on see, kui kriis tabab kirikut, on näiteks maineprobleem.
„Mis jäi kõlama, oli see, et tuleb olla avatud,“ selgitab KALME Eesti esindaja Meelis Süld. „Oluline on läbipaistvus. Tänapäeva ühiskonnas ei saa enam mitte midagi varjata, kõik tuleb üsna kiiresti avalikuks. Kõige mõistlikum on kirikul oma kriisijuhtumist ise esimesena teavitada.
Näiteks tõid soomlased ühe seksuaalse ahistamise juhtumi, mis kirikus aastaid tagasi aset leidis. Ka sellises olukorras peab kirik ise selgitama juhtunut. See on umbes kümne aasta töö olnud, kui ka kiriku juhtkond hakkas mõistma, et probleemide korral tuleb neist avatult rääkida ja olla esimeseks infoandjaks.“
Soome kirikus pööratakse suurt tähelepanu sotsiaalmeediale. On olemas terve meeskond, kes toodab sisu Facebooki ja Twitterisse, samal ajal ei unustata raadio- ja teletööd ning muidugi ka trükiajakirjandust.
„Ma arvan, et kõige rohkem on KALME kohtumisel osalejatel kaasa võtta neid häid näiteid, mis Soomes on toiminud, aga ka põhimõttelisi suundi,“ rõhutab Süld. „Tegutseda tuleb rohkem uue meedia valdkonnas.“

Luua ühisvõrgustik
Laupäeval jätkati EELK konsistooriumis, kus tervitas ja EELKd tutvustas piiskop Einar Soone. Janek Mäggi ja Marko Paloveeri loengutele järgnenud aruteludel said mitmedki teemad selgemaks.
Tuleb välja, et kirikute vahel levib palju eelarvamusi ja teadmatust. Infovahetus on aga puudulik. KALME roll infovahetuse tõhustamiseks on tähtis. Plaanis on luua kirikuid ühendav võrgustik, kuhu kuuluksid peale KALME liikmete ka teised kirikud.
Sügisel koguneb Bratislavasse KALME assamblee, kus valitakse ka uus eestseisus. Praeguse eestseisuse juhataja Praxedis Bouwmani sõnul on väga oluline, et KALME liikmeskirikud otsustaksid, kas sellist ühendust on vaja. Praegu on KALME tegevus taaskäivitatud projekti korras, kuid huvi süvenenuma töö vastu on olemas.
Seminaril osalesid Läti, Venemaa, Poola, Ungari, Slovakkia, Hollandi ja Eesti esindajad.
Tiiu Pikkur