Spiritus Domini replevit orbem terrarum – Issanda Vaim täidab kogu maailma

Spiritus Domini replevit orbem terrarum, alleluia: et hoc quod continet omnia, scientiam habet vocis, alleluia, alleluia, alleluia. Ps. 67:2. Exsurgat Deus, et dissipentur inimici eius: et fugiant, qui oderunt eum, a facie eius.
Issanda Vaim täidab kogu maailma, halleluuja; ja see, kes kõike koos hoiab, tunneb hääli, halleluuja, halleluuja, halleluuja. Ps 68:2. Issand tõuseb ja tema vaenlased hajuvad: tema palge eest põgenevad need, kes teda vihkavad. (Trk 1:7; Ps 68[67]:2)

Nelipühal meenutab kirik Püha Vaimu laskumist apostlite peale. See toimus iidsel juutide nädalatepühal, viiskümmend päeva pärast paasapüha, mil alustati nisulõikust (2Ms 34:22; 5Ms 16:10).
Kuigi püha on päritolult iidne, ei ole kõige varasemast ajast teada nelipüha pühitsemist kristlaste seas, sest püha jäi Kristuse surma ja ülestõusmise pühitsemise nädalase rütmi varju – iga reede oli Suur Reede ja iga pühapäev ülestõusmispüha. Nii viitab 1Kr 16:8 suure tõenäosusega juutide pühale.
Tertullianuse (u 160–230 pKr) teostes on nelipühal juba kindel koht ning Egeria (Aetheria) kirjeldab oma päevikus detailselt nelipüha 4. sajandi Jeruusalemmas. Esialgu pühitseti Läänes nelipüha ühel päeval, kuid alates 11. saj lisati pühale oktaav, s.t püha kestis terve nädala (nagu ka jõulud ning ülestõusmispühad). Tõenäoliselt pärineb siit meie tava pidada 2. või 3. püha.
Inglise keeleruumis kannab nelipüha nimetust Whitsunday (valge pühapäev), mis viitab valgetele rõivastele, mis anti äsjaristituile. Traditsioonilises Rooma riituses (Tridenti riitus) algab nelipüha piduliku vigiiliaga, mis meenutab ülestõusmisvigiiliat (puudub paasaküünla süütamine, ülistushümn (Exsultet) ning Vana Testamendi ettekuulutusi on vähem). Uurijate sõnul pärineb see tava põhjapoolsetelt maadelt, kus ülestõusmispühade ajal oli veel liiga külm, et ristida vee alla kastmise teel. Koos ristimisega nihutati hilisemale ajale ka vigiilia.
Ingliskeelne sõna Pentecost ja saksakeelne Pfingsten pärineb kreeka sõnast Pentekoste – viiekümnes [päev pärast ülestõusmispüha]. Eestikeelse sõna nelipüha etümoloogia ei ole selge.
Läänes on nelipüha liturgiline värv olnud punane – armastuse ning tule värv. Itaalias oli tavaks puistata kiriku võlvide alt nelipühal roosi õielehti, et meenutada Püha Vaimu laskumist tulekeeltena. Nelipüha kutsuti Pascha rosatum – rooside paasa.
Õigeusu kirikus on nelipüha pühendatud ennekõike kolmainsusele (День Святой Троицы). Püha Vaimu laskumises nelipühal jõudis lõpule ilmutus Jumalast kui kolmainsusest. Otseselt Pühale Vaimule on pühendatud järgnev esmaspäev (День Святого Духа). Eelõhtu jumalateenistusel loetakse põlvitades erilisi Basileios Suurele omistatud palveid, milles kogudus tunnistab oma pattu ning palub andestust ja Püha Vaimu.
Õigeusu traditsioonis on nelipüha liturgiline värv roheline – Püha Vaimu nimetatakse tuntud palves Eluandjaks. Kirikud on kaunistatud roheliste okste ja lilledega ning oksi hoitakse ka jumalateenistuse ajal käes. Noorte kaskede kirikusse ja tuppa toomine on tuntud ka meie traditsioonis.

Joel Siim