Soosinguajad

Ajad ja võimalused pole alati ühesugused. Külviajal ei saa lõigata ega lõikuse ajal külvata. Sama kehtib ka inimese vaimses elus. Keegi ehk ütleb: „Eks Jumala peale võin mõelda ka siis, kui kõik muu on tehtud!“
Ometi tuletab apostel Paulus meelde: „Ennäe, nüüd on ülisoodsus aeg! Ennäe, nüüd on päästepäev!“ (2Kr 6:2). Ja teisal öeldakse: „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks“ (Hb 3:15).
Kuid mille põhjal võiksin teada, et Jumal just minuga kõneleb? Et on minu aeg pöörduda tema poole, kes valmistas taeva ja maa?
Vanast Testamendist loeme, kuidas Jumal kõnetas Iisraeli rahvast Egiptuse orjuses. Ta kuulutas neile Moosese kaudu rõõmusõnumit pääsemisest. See oligi rahva jaoks märk, et on aeg asuda teele koos Jumalaga „maale, mis piima ja mett voolab“ (2Ms 3:17).
Jeesuse Kristuse ohvrisurmas ja ülestõusmises valmistas Jumal pääste kõikidele maailma rahvastele. Nüüd öeldakse meile: „Igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse“ (Rm 10:13). Ka meie maal on see julgustav üleskutse kõlanud juba mitusada aastat.
Tänagi teretavad meid kirikutornid, helisevad kirikukellad, pühakodades kõlavad jutlused Jumala armutegudest, inimesed saavad tulla ristimisele, käia leeris, liituda koguduse ehk Kristuse ihuga. Kas saab olla veel selgemat kutset meie kõrvadele, märki meie silmadele, koputust meie südamele?
Marek Roots