Soomlased pidasid Turus kirikupäevi

Maikuu lõpus peeti Soomes Turu linnas üleriigilisi oikumeenilisi kirikupäevi. See oli osa Soome riigi 100 aasta juubeli üritustest.

Pika ajalooga kirikupäevi korraldatakse igal teisel aastal. Esimesed kirikupäevad peeti Helsingis Kallio kirikus 15.–17. jaanuaril 1918, vaid 10 päeva enne Soome sisesõja algust.

President muutus lähedasemaks
Kirikupäevade programm oli väga sisutihe ning lai: eri vanusegruppidele toimus tegevusi mitmes kohas samaaegselt. Suuremad muusikalised üritused olid koondunud Turu toomkiriku esisele platsile ning jätkusid Aura jõe äärde välja. Toomkiriku platsil jagati soovijatele ka tasuta suppi, leiba ja vett.
Turu Logomo majas toimus kohtumisi ja vestlusi, mida Radio Dei ning Yle Areena salvestasid. Kohal olid ka riigipead: Soome president Sauli Niinistö ja endine president Tarja Halonen. President Niinistö oli Soome ELK emeriitpiiskopi Eero Huovise külaliseks, vesteldi elust, Soomest ja õiglusest. Kuulajad leidsid, et president Niinistö sai inimestele veelgi lähedasemaks. Kirikupäevalised kogesid, et riigipea on kohal ning talle läheb päriselt korda oma maa ja ristirahvas.
Logomo majas olid esindatud kogudused ja kirikud. Luteri kiriku kõrval oli väljas palju misjonitööühendusi ning vabakogudusi. Ka Lintula ja Valamo kloostril oli oma laud, kus soovijad said materjali nii kloostris toimuva kui ka õigeusu kohta.

Laulu ja palvega
Laupäeva keskpäeval astus toomkiriku esisel platsil üles laste- ja noortekoor Jippii. Jippii on laste misjonitöö, mis Soomes sai alguse 1998. aastal. Alguses oli lauljaid vaid kolm: Hanna (6), Miika (8) ja Satu (11). Praegu on Soomes Jippii laulukoore juba sadakond. Sinna on teretulnud kõik lapsed, kes soovivad laulude kaudu kuulutada rõõmusõnumit Jeesusest.
Jippii laule on tõlgitud ka eesti ja ungari keelde. Nüüd lauldakse Jippii laule eri maailma osades eri keeltes. Jippii laulukoore on sündinud Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Albaanias, Armeenias, Georgias, Nepaalis, Brasiilias, Madagaskaril, Indias, Laoses. Kirikupäevadel esitas Jippii laulukoor „Risti maa 2017“ kontserdikava, kus lõpetuseks lauldi ühiselt „Finlandia“ hümni.
Selle järel luges Turu Miikaeli koguduse õpetaja Jouni Lehikoinen Soome endise presidendi Köysti Kallio (president aastatel 1937–1940) palve Jumalale Soome talvesõja ajal (6.12.1939):
„Taevane Isa, vaata oma armus meie rahva peale. Sina oled selle loonud ja armastad seda rahvast. Sa näed, millises ohus me oleme. Seepärast palvetame Sinu poole, aita meid hädas ja ära lase meil hukkuda. Kingi meile meeleparandus patu ja rikkumiste teelt, mis viivad meie rahva hävingusse.
Issand, heida meile armu. Issand Jeesus Kristus, ilma Sinuta oleme võimetud hävitavate jõudude vastu, kes tõusevad meie rahva üle ning mürgitavad meid. Seepärast me ülistame Sinu võitu kurjade vaimude üle, kelle mõjutused on iga päev avalikult sõnades ning piltides nähtavad.
Issand, Sina oled Kolgata ristil võitnud pimeduse jõud. Nad peavad ka täna taganema, kui ülistame Sinu nime. Me usume sellesse, et Sa võid ka meie ajal hoida inimesi saatana eksituste eest. Issand, heida meile armu. Aita meil Püha Vaimu kaudu alustada võitlust patu vastu oma elus ja aita meil lõpuni kesta.
Tee meid rahva seas märgiks Sinu vabastavast armust. Täida meid nõnda oma armastusega, et kuuletuksime Sinu käskudele. Olgu Sinu armastus meis see jõud, mis võidab pimeduse meelevalla meie rahva sees. Issand Jeesus Kristus, Sinu kaudu suudame teha kõike. Me usume sellesse. Heida meile armu. Aamen.“
Nagu ajaloost teame, kestis talvesõda 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Isa Roman teadis rääkida loo, et pärast president Köysti Kallio ajaloolist palvet Jumala poole juhtus nii, et Vene vägedes võitlejate seas puhkes kõhutõbi, mis viis vastasleeri rivist välja.

Inimesed said osa „Lutheri pulmast“
Taevaminemispühal, mis on Soomes riigipüha, toimus Salo turuplatsil vaimulik etendus „Lutheri pulm“. Etenduse lavastas teatrilavastaja diplomiga teoloogiadoktor Lilja Kinnunen-Riipinen, kes on viimased 12 aastat olnud Tais misjonitööl Bangkokis Lutheri seminaris.
Etenduses mängis teiste hulgas kaasa ka Salo kirikuõpetaja Timo Hukka. Martin Luther abiellus endise nunna Katharina von Boraga. Nende abiellumine pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis.
Kui pulmapidu oli peetud, ilmus etenduse lõpuosas lavale ka Mikael Agricola (1510–1557), kes sai Martin Lutherilt (1483–1546) kingituseks väga suure ja koguka esimese soomekeelse Piibli. Agricola naases esimese soomekeelse piibliga „finnide“ maale kuulutama evangeeliumi. Etenduse lõppedes sai rahvas jätkata turuplatsil Lutheri pulmapidu, kus pakuti kodukalja ja päris ehtsat Saksamaa bradwurst’i.
Anneli Tamme

Pildigalerii: