Soome kaitseväe piiskop külastas Eestit
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number: 27. oktoober 2021 Nr 41/42 /
Vanemkaplan Ago Lilleorg (vasakult), peakaplan Gustav Kutsar, piiskop Pekka Särkiö, kohalik õpetaja Patrik Göransson ja abiõpetaja Tõnis Kark Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus. Erakogu.
18. oktoobril Eestit külastanud Soome kaitseväe piiskop Pekka Särkiö väljendas imestust meie kaplanaadi koondamistest kuuldes, sest mujal maailmas vajatakse vaimulikke jõustruktuuridesse juurde.
„Soome välipiiskop (soome keeles kenttäpiispa)Särkiö tuli Eestisse oma eesti ametivenna kutsel,“ märgib peakaplan Gustav Kutsar visiiti Eesti Kirikule tutvustades. Tema sõnul kinnitas Soome teoloogiadoktorist piiskop kahe riigi vahelisi häid suhteid, mis väljenduvad tõhusas koostöös Eesti ja Soome kaitseväekaplanite vahel.
„Olen Soome peakaplaniga olnud pidevalt telefoniühenduses ning ka kevadine otsus kaplaniteenistuse radikaalse vähendamise kohta ja sellega seotud üleminek reservteenistuse süsteemile ei olnud talle uudis. Siiski väljendas Soome kõrge külaline imestust Eestis toimuvate protsesside kohta, sest erinevalt meist võetakse mujal riikides praegu kaplaneid tööle juurde. See on ka mõistetav – kogu maailm püüab välja tulla pandeemiakriisist. Neid spetsialiste, kes kriisi ajal hingeabi ja toetust pakuvad, vajatakse väga,“ selgitab kolonelleitnant Kutsar.
Küsimusele, mis on Soome ja Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse olulisem erinevus, vastab ta: „Soome kaplanaat on oma tegevteenistuse põhikoosseisult luterlik, see tähendab, et kõik kaplanid on pärit luterlikust kirikust. Neile on lisaks osalise tööaja ja lepinguga teenistuses ka õigeusu kaplanid. Eesti kaplanaat on aga oikumeeniline ja tihedalt seotud Eesti Kirikute Nõukoguga. Soome peakaplan on seevastu Soome luteri kiriku esindaja, kes kaitsejõudude ja kaitseministri esildise alusel nimetatakse presidendi poolt ametisse.“
Soome kaitseväe piiskopi ametikoht loodi 1941. aastal Soome kaitseväe juhataja Carl Gustaf Mannerheimi nõudmisel.
Eesti Kirik
