Sõnumi iseseisvusest saime Soomes

August 1991 jääb emeriitprofessor, praegu tõlketööle pühendunud Kalle Kasemaale meelde eelkõige seoses Tartu ülikooli usuteaduskonna taasavamise ning Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega.
Kuidas veetsite augustiputši päevad ning võtsite vastu teate Eesti taasiseseisvumisest?
Dr Kalle Kasemaa (1991–1996 TÜ usuteaduskonna dekaan):
Seoses Tartu ülikooli usuteaduskonna taastamisega saime Helsingi ülikoolilt pakkumise võtta kingitusena vastu raamatuid omal valikul. Nii viibisingi ma meeldejäävate augustisündmuste ajal hoopis Soomes.
Vastavalt kokkuleppele läks meilt kaheliikmeline delegatsioon – mina usuteaduskonna dekaanina ning Tartu ülikooli raamatukogu võõrkeelse kirjanduse komplekteerimise osakonnast Kertu Uri. Et laev Helsingisse väljus varahommikul, otsustasin veeta eelneva öö Tallinnas, Kertu Uri tuli aga 19. augusti hommikul Tartust bussiga.
Läksin sadamasse, kus midagi kahtlast silma ei hakanud. Eks inimesed olid ikka natuke reisiärevuses, aga mingit üleüldist närvilisust ei märganud. Kertu Uri aga vahendas hommikul bussiraadiost kuuldud uudist, et Moskvas oli riigipööre, võim on võetud üle ja Mihhail Gorbatšov pandud kodu­aresti.
Nagu öeldud, sadamas ei olnud midagi märgata ja laev Tallinn-Helsingi käis ikka omasoodu, mingit hilinemistki ei olnud. Sadamast väljudes jäi aga silma, et päris palju Vene sõjalaevu oli kohal. Sadama piirkond ei olnud suletud, küll oli aga tagatud teatud valmisolek selleks. Sõjalaevad ilmselgelt ootasid midagi ja neid oli silmahakkavalt palju.
Helsingis läksime ülikooli raamatukokku toomkiriku kõrval ja valisime raamatud välja oma äranägemise järgi, selleks kulus mitu tööpäeva. Raamatuid sai kokku mitukümmend meetrit. Meile rõhutati, et võime panna kõrvale kõik huvipakkuva ning Helsingi ülikool toimetab need oma kuluga Tartu.
Ööbisime ülikooli külaliskorteris. Ühel õhtul käisime külas Uue Testamendi dotsendil, minu heal sõbral Aarne Toivanenil, kes oli raadiost kuulnud, et Eesti kuulutas välja iseseisvuse, et on toimunud lahkulöömine Nõukogude Liidust.
Kuivõrd meie Soome raadiot ei kuulanud, ei teadnud ka, mis Tallinnas toimub. Teate iseseisvuse taastamisest saime seega Aarne Toivanenilt, kes tegi sel puhul ka šampusepudeli lahti ja soovis meile õnne. See jäi eriliselt meelde.
Kui tagasi sõitsime, sõitis laev samuti igati graafiku järgi. Oli kummaline mõelda, et lahkusime mõne päeva eest veel Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Eestist ja nüüd tagasi jõudsime Eesti Vabariiki. Tallinna jõudes tundus, et sadamas olevad Vene piirivalve sõdurid olid kuidagi nõutud, jäi mulje, et nad ei tea, mida õieti tegema peavad.
Usuteaduskond oli taastatud, üliõpilased ja õppejõud valmis alustama õppetööd. Kuivõrd jõudsite tunda hirmu, et kui riigipöördekatse õnnestub, siis kas usuteaduskond jääb alles?
Augustis oli olemas otsus teaduskonna taastamisest, aga õppetöö veel ei toimunud. Õppetöö algas 1. septembril, nädalapäevad pärast Soome visiiti. Selleks ajaks oli augusti ärevate päevade mõju kadunud, ei mäleta, et sellest suurt juttu oleks tehtud.
Kui riigipööre oleks õnnestunud? Ei oska oletada, kui karmiks oleksid kujunenud tagajärjed. Kaldun arvama, et tagasipööret stalinistlikku ateismi poleks toimunud. Sellega seoses tuleb meelde üks hiljutine elamus.
Lugesin 1951. aastal, Stalini eluajal Tallinnas ilmunud tõlkeraamatut 19. sajandi Ameerikast. Silma hakkas, et Jeesus ja Kristus olid trükitud väikese algustähega, lause sees ja läbivalt. Tegemist ei olnud trükiveaga.
Teatavasti kirjutati nõukogude ajal Jumal väikese tähega (praegused kohati vägagi segased keelereeglid lubavad Jumala puhul nii väikest kui suurt algustähte). Et ateismi kõrgajal nõuti väikest algustähte ka Jeesuse ja Kristuse puhul, see üllatas. Arvan, et niisugune ateism poleks tagasi tulnud ka siis, kui riigipöördekatse oleks augustis 1991 läbi läinud.
Liina Raudvassar