Sõna sai lihaks

Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema kirkust!                                                   Jh 1:14

Vahel ma imestan Jumala üle. Luuka evangeeliumi 15. peatükist leiame Jeesuse kolm tuttavat tähendamissõna: kadunud lambast, kadunud mündist ja kadunud pojast (Lk 15:3–32). Kui seada need pisut teise järjekorda – tähendamissõna kadunud pojast, kadunud lambast ja kadunud rahast – siis avaneb meile hämmastav pilt. 

Jeesus avab oma kutsumust nende Otsija ning Päästjana, kes on kadunud (Lk 19:10). Kui kadunud poeg saab ise jõuda otsusele, et ta pöördub koju tagasi, ning lammas saab vähemalt häält teha ja oma asukohast märku anda, siis kadunud münt saab vaid oodata, mil otsija ta leiab.

Jeesus on tulnud otsima ja päästma kadunut. Ta ei tee seda kuskilt kõrgelt ja kaugelt hõigates, vaid ta tuleb meie juurde. Oleme nagu väärtuslikud mündid, mis on majapidaja sõrmede vahelt maha pudenenud ja nurka veerenud. Nende leidmiseks peab kummarduma, põlvili heitma, pea vastu maad panema, et mööblitükkide alla vaadata. Jeesus teeb seda.

Johannese evangeeliumi eessõnas on kirjutatud: „Sõna elas meie keskel“ (Jh 1:14). Kreeka keeles kasutatakse siin sõna eskēnōsen, ta elas kui telgis, ta telkis meie keskel. Kuningate kuningas loobus sellest, millele temal Pojana oli õigus (Fl 2:11), ja tuli meie ihusse. Et olla meie keskel, et olla meiesugune. Et kanda kõiki rännuraskusi ja vintsutusi. Et tunda meid läbi ja lõhki. Ja päästa meid. See paneb mind Jumala üle imestama.

Joel Siim