Sõjapõgenike vastuvõtmine kogudustes
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Uudised / Number: 30. märts 2022 Nr 13/14 /
Eesti Diakoonia juht Avo Üprus koordineerib põgenike vastuvõttu kogudustes. Kuvatõmmis.
Venemaa agressioon Ukraina vastu on tõstatanud sõjapõgenike vastuvõtmise küsimuse. EELK egiidi all ollakse valmis majutama üle 300 inimese.
Ukraina sõjakriisi leevendamiseks on EELKs rakendunud kolm töösuunda ja selle valdkonna juht on assessor Ove Sander, kes peab läbirääkimisi riigiga ja on oma võrgustikku kasutades osalenud humanitaarabi saatmises Ukrainasse.
Teine oluline suund on hingeabi pakkumine, mis on sotsiaalministeeriumi peakaplani Katri Aaslav-Tepandi korraldada. Hetkel on moodustatud hingehoidjate ja vaimulike 70-liikmeline võrgustik ja ametisse on nimetatud piirkondlikud koordinaatorid, kes juhendavad sõja eest põgenenute vastuvõtu- ja majutuskeskustes hingeabi pakkujaid.
Kolmandaks töösuunaks ongi majutus, mis on käesoleva artikli fookuseks ja mille kureerimise on peapiiskop Urmas Viilma andnud EELK Diakoonia- ja Ühiskonnatöö Sihtasutusele ehk Eesti Diakooniale. Eesti Diakoonia juht Avo Üprus vahendas Eesti Kirikule, et senise infokorje käigus on selgunud, et EELK kogudused koos partneritega (nt EMK laagrikeskus Gideon) on valmis pakkuma öömaja kirikutes, pastoraatides ja laagrikeskustes rohkem kui 300 inimesele.
Erinevad võimalused
Riiklikult korraldab põgenike vastuvõttu politsei- ja piirivalveamet ja iga nädal kohtub siseministeeriumi juhitav koordinatsioonikogu, milles osaleb EELK esindajana Avo Üprus. „Peame olema valmis selleks, et Eesti elanikkond kasvab kuni 10%. See on tõsine väljakutse. Seetõttu on minu üleskutse kogudustele, et võtame rahulikult. See pole sprint, vaid maraton,“ sõnab Üprus.
Ta juhib tähelepanu, et majutamiseks on erinevad variandid ja kogudused peavad teadvustama, milleks valmis ollakse. Üheks võimaluseks on esmane öömaja, millele järgneb riiklikele teenustele suunamine. „Näiteks Harkujärve kirikus ööbis kaheksa inimest, kes tulid Ukrainast oma autodega. Meilt said nad esmase öömaja ja seejärel suunasime nad riiklikele teenustele ehk isikukoodi saama. Pärast seda on neile avatud kõik võimalused, mis Eestis ajutise kaitse saanud isikutele on ette nähtud, ja majutus jätkus riigi poolt pakutud hotellis,“ jagas Üprus.
On mõistetav, et põgenikud vajavad taastumiseks aega ja eelistavad esialgu hotelle, kus saab korraldatud toitlustamisega tasuta elada 30 päeva. Seejärel soovitakse aga leida paik, kus pikemalt olla. Siin tekibki kogudustel võimalus pakkuda pikemaajalist elukohta.
Riiklik tugi?
Koguduste võimalused on erinevad. Küsimusele, kas kirikule pakutakse riiklikku tuge põgenike vastuvõtmiseks, vastab Avo Üprus, et oleme esimest korda nii suures põgenikekriisis ja läbirääkimised on ees: „Eesti Diakoonia soovib sõlmida sotsiaalkindlustusametiga lepingu kogu EELK nimel, nõnda nagu seda on praegu teinud hotellid. Meie ettepanek on teadmiseks võetud, ent sisuline arutelu pole alanud. Riigihankes me osaleda ei saa, sest üks sealsetest tingimustest on, et ühes kohas peab olema vähemalt 40 voodikohta. Meie võimalused on rohkem neli või 14.“
Eluruumidele seatavad tingimused sõltuvad läbiräägitavast lepingust, ent vajalikud on pesemistingimused, köögi kasutamise ja pesupesemise võimalus. Et põgenikud jõuavad meie majutuskohtadesse erinevaid teid pidi, siis soovitab Üprus kindlasti teha koostööd kohalike omavalitsustega. Näiteks andis Tartus asuv Pastoraat lisaks Eesti Diakooniale ka linnavalitsusele teada, et saavad pakkuda oma külaliskorteri ja sinna on põgenikud linna kaudu jõudnud. Materiaalselt tullakse Siimon Haameri sõnul ise toime. Toeks on ka annetused Ameerika võrgustikult. Toitlustamine on kokku lepitud Tartu Pauluse kogudusega.
„Kui saabunule on omistatud ajutise kaitse saanud isiku õigused ja ta hakkab saama näiteks toimetulekutoetust, siis võib kogudus teha ruumide kasutamiseks rendilepingu. Kogu süsteemi toimimine ei pea üldse Eesti Diakoonia kaudu käima, mida rohkem ise hakkama saadakse, seda parem. Kui tuleb riigiga leping, siis koordineerime meie,“ seletab Üprus neile kogudustele, kes pole võimelised ise põgenikega seonduvaid kulutusi kandma.
Hetkel on EELK poolt välja pakutud voodikohtadest täitunud umbes 60. Põgenike võimalike vastuvõtjatena end kirja pannud kogudustele pakub Eesti Diakoonia peagi Interneti vahendusel infotundi.
Annetused Ukraina heaks on oodatud
kontole EE691010220271814222. Märgusõna: Living hope.
Annetused saadetakse Ukrainasse. Vahendab EELK Diakoonia ja Ühiskonnatöö SA.
Kätlin Liimets
Vaata videouudist Eesti Diakoonia YouTube’i kanalilt: https://www.youtube.com/watch?v=AxBHmipcrr
