Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Sõbrad olid koos Lääne-Nigulas

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Iga sõpruskogudus istutas oma tamme Lääne-Nigula kiriku juurde. Pärast istutamist (paremalt vasakule): Saksamaalt Schmalkaldeni dekaan Ralf Gebauer, Soomest Espoonlahtist Jukka Knuutti ja Asmo Sinervo, Raahe kogudusest Petri Tervo ning Lääne-Nigula õp Leevi Reinaru.
Arhiiv

Lääne-Nigula koguduses peeti maikuus sõpruskoguduste päevi.

Igal pühapäeval meenutame kirikupalves tänuga oma sõpruskogudusi Soomes, Rootsis, Saksmaal ja Eestis. Kutsusime nad külla maikuu esimesel nädalavahetusel. Reede õhtuks kogunes pastoraadi saali 21 väliskülalist ja 15 oma koguduse liiget.
Jane ja Signe korraldasid tutvumismängu, sest osa külalisi olid varasemalt tuttavad, kuid mitmed esimest korda Eestis. Istusime koos õhtusöögilauas, päeva lõpus pidasime kirikus õhtupalvuse, kus muusiku ja solistina teenis kaasa Elja Puukko Espoonlahti kogudusest.
Laupäeval alustasime päeva palvuse ja tervitustega. Koosolijaid tervitas vallavanem Mikk Lõhmus. Piiskop Tiit Salumäe oli saatnud kirjaliku tervituse. Suusõnalise tervituse saatsid peapiiskop Urmas Viilma ja välissuhete assessor Kadri Põder.
Järgnes ettekanne „Taevariigi kodanikuna maailmas“, mille pidas Espoonlahti koguduse õpetaja Jouni Turtiainen. Ta küsis, kas kogudusetöö on üles ehitatud nii, et ruumi on uutele töötegijatele. Ta võrdles kogudusetööd jalgpalliväljaku ja pallimängijatega: „Kas uued mängijad saavad võimaluse ja kas vanadel mängijatel on antud sobivad mängujuhised. Püha Vaimu roll on toimida kaitsjana. Kaitsja roll on hoida oma meeskonna väravat. Ilma Püha Vaimu abita me ei suuda kaitsta väravat ega panustada võitlusse.“
Seejärel oli igal kogudusel aeg tutvustada oma kogudust. Oli huvitav näha, mida meie sõbrad oma koguduses teevad, ja kuulata, kuidas partnerid elavad. Lõunale järgnesid rühmatööd, mis olid jaotatud keelegruppidesse. Huvilisi jagus igasse rühma ja see andis võimaluse lähemalt tuttavaks saada.
Õhtuprogramm oli Haapsalus Rannarootsi muuseumis, kus oli suitsuräime päev. Muuseumi juhataja Ülo Kalm hoolitses külaliste eest väga hästi. Muuseumiõuel musitseerisid ja tutvustasid Vormsi muusikakultuuri Yngve Rosenbald ja Marju Tamm. Tutvusime muuseumi saamisloo ja väljapanekuga. Oluline osa Eesti rannarahva ajaloost sai elavaks.
Pühapäeva alustasime tammepuude istutamisega kiriku juurde. Tammed oli kohale toonud ja maa ette valmistanud koguduseliige Saamo Heldema. Iga sõpruskogudus on nüüd jäädvustanud oma koostöö ühe tammepuuga.
Jumalateenistusel jutlustas Saksamaa Schmalkaldeni praostkonna dekaan Ralf Gebauer, kes ütles, et „tänulikkusest ei tohi Jumal ununeda, et me iseennast ei hakkaks ülehindama“.
Sõpruskoguduste päevi oleme pidanud kolm korda viimase kahekümne viie aasta jooksul. Nende ettevalmistamine on pikk protsess, aga iga korraga läheb lihtsamaks. Peaasi on, et igale keelerühmale on hea tõlk, kes aitab teemadega kursis olla.
Kogesime usuosaduses kasvamist ja mitmed meie sõbarad said ka omavahel tuttavaks. Oleme väga tänulikud sõpruskogudustele, kes on märkimisväärselt aidanud Lääne-Nigula kogudusel hoida kohalikku kultuuriväärtust – kirikut ja vana pastoraati.
Oleme üheskoos õppinud, kuidas kogudusetööd korraldada, eriti oluline oli see pärast Eesti taasiseseisvumist, kui sinnani riikliku vaenu all olnud kirikutöö jälle au sisse tõusis. Pärast seda kohtumist saame oma tänumõtted seostada omavahel tuttavaks saanud inimestega sõpruskogudustes.
Leevi Reinaru,
Lääne-Nigula koguduse õpetaja