13. detsembril arutati Muinsuskaitseametis Narva Aleksandri kiriku sisekujunduse põhiprojekti. Kiriku  ja muinsuskaitse esindajad leidsid, et see on hea, ent pole veel küps kinnitamiseks.

Muinsuskaitseameti kollektiivse kooskõlastamise komisjoni korralisel koosolekul oli 28 päevakorrapunkti, teiste hulgas Narva Aleksandri kiriku sisekujunduse põhiprojekti teema.

Punkti olid palutud käsitlema EELK kunsti- ja arhitektuurinõukogu esindajad assessor Tiit Salumäe ja Marju Raabe.

«Kuna projekt esitati projekteerijapoolsete muudatustega Muinsuskaitseametile alles 13. detsembri hommikul, siis ei olnud ameti töötajail võimalik projekti eelnevalt läbi töötada,» selgitas Eesti Kirikule Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja teaduse alal Anneli Randla.

Nii kuulati koosoleku käigus sisekujunduse projekti tutvustust autor Kaljo Palolt (arhitektuuribüroo Restprojekt) ning esitati talle küsimusi. Arutelu käigus selgus, et projektis on palju lahtisi otsi, näiteks kantsli ja ristimiskivi osas. Anneli Randla hinnangul jäid nii Muinsuskaitseameti kui ka kiriku esindajad projektiga üldjoontes rahule, kuid leidsid, et sellega tuleb edasi töötada.

Analoog Tartu Jaani kirikuga

Sisekujunduse põhiprojekt on üks osa Narva Aleksandri kiriku restaureerimise projektist, mida koostab arhitektuuribüroo Restprojekt. Projekti teisi osi on Muinsuskaitseamet käsitlenud sel aastal varem.

Anneli Randla sõnul on Muinsuskaitseamet kiriku avarii-restaureerimisega tegelenud juba aastaid ning pikka aega oli amet ainsaks tööde finantseerijaks. Näiteks aastail 1992–2003 investeeriti Aleksandri kiriku katusetöödesse 2,3 miljonit krooni. Kogu Narva Aleksandri kiriku taastamine Muinsuskaitseameti avarii-restaureerimise eelarvest on mõeldamatu. Ameti ja EELK ühiseid püüdlusi kroonis edu 2004. aastal, kui kultuuriministeerium võttis üle projekti rahastamise analoogiliselt Tartu Jaani kirikuga.

EK