Sajanditevanuse pühakoja noor kogudus

Eestikeelne Tallinna Piiskoplik Toomkogudus saab laupäeval, 25. mail 75aastaseks.
Sel puhul peetav tänujumalateenistus algab laupäeval kell 12 toomkirikus. Jumalateenistusel jutlustab peapiiskop Jaan Kiivit, teenivad peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja koguduse õpetaja Jaak Salumäe, tervitustega esinevad Helsingi ja Turu toomkoguduse esindajad, laulab kammerkoor Laudate Dominum.
Eesti üks vanim pühakoda on asutatud 1219. aastal, 1240. aastal on kirik nimetatud Tallinna piiskopkonna peakirikuks, kõikide kirikute emakirikuks – matrix ecclesiae. Toomkirik on erinevatel aegadel ikka kirikupeade kirik olnud, kas piiskoplik või kindralsuperintendentide kirik.
Koguduse asutas piiskop Jakob Kukk
Iseseisva Eesti Vabariigi esimene piiskop oli Jakob Kukk, keda tolleaegne saksa Toomkogudus ei tahtnud oma ülemõpetajaks tunnistada ega lubada tal toomkirikus jumalateenistusi pidada – see oli esimene kord ligi 700 aasta jooksul, kui kiriku ülemõpetaja ei olnud toomkiriku pea.
Olukorrast tuldi välja nii, et toomkirik kuulutati Eesti riigi omanduseks ja anti 23. märtsil 1927 lepingu alusel EELK Konsistooriumile kasutamiseks. Nii sai sajanditevanune pühakoda Eesti kirikujuhi-piiskopi kirikuks, kus aga puudus oma kogudus.
Registreeritud usuühinguna
Piiskopliku Toomkoguduse asutamisega tehti kohe algust ning 3. aprillil 1927 pidas piiskop Jakob Kukk avajumalateenistuse, kus ühtlasi teatas, et koguduse liikmeks saada soovija teavitaks sellest konsistooriumile. Usuühinguna registreeriti «Eesti evangeeliumi luteri usu Toomkogudus» siseministeeriumis 25. mail 1927. aastal, mis on kümme aastat pärast EELK asutamist. 1935. aastal sai kogudus ümberregistreerimisel nimeks EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus.
Kasvamise aeg
Kui piiskop Jakob Kuke ajal kogudus alles kujunes, siis iseseisva Eesti teise piiskopi Hugo Bernhard Rahamägi aega (1934–39) saab pidada rahuliku kasvamise ajaks. Piiskopil kui kiriku juhil oli nii suur töökoormus, et Toomkoguduse nõukogu valis 8. augustil 1934. a ülemõpetajale abiks diakon-õpetaja mag Kurt Saarse, kes 1935. aastal valiti koguduse õpetajaks ja piiskopist sai ülemõpetaja. Nii on see ka tänapäeval, mil Toomkoguduse ülemõpetaja on peapiiskop Jaan Kiivit ja õpetaja Jaak Salumäe.
Kogudus elab aktiivset elu
Taasiseseisvumise järel elab Toomkogudus aktiivselt: tänuväärne töö tehti ainulaadse Sauer-oreli renoveerimiseks, juba traditsiooniks on kujunenud sügisesed toompäevad, mis said alguse Toomkiriku päevadest ja laienenud tervet Toompead hõlmavaks ürituseks.
Toomkogudus asutas aastal 2000 kultuuriauhinna Maarja medali, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, levitanud kristlikke väärtusi ja olnud seotud Tallinna toomkirikuga. Maarja medali kavalerid on dirigent Tõnu Kaljuste ja peapiiskop emeeritus Kuno Pajula.
Pühapäeva, 26. mai jumalateenistus (algus kl 10) on pühendatud koguduse 75. aastapäevale, aga ka lauluraamatuaastale, kandes koraalimissa nime, mis tähendab, et tavapärasest rohkem kõlab nii ühislaul kui ka koguduse koori Laudate Dominum laul. Pühapäeval jutlustab Turu toomkiriku õpetaja Eero Bäckman Soomest.
Tiiu Pikkur