Saalomoni ja Seeba kuninganna lugu

Johannes Esto Ühingu Kirjastuselt ilmus Kalle Kasemaa vanaetioopia keelest tõlgitud raamat Kebra Nagast ehk «Kuningate ülevus».

13. sajandi lõpust pärinev Etioopia rahvuseepos on üks omapärasemaid piibliloo (1Kn 10) töötlusi, mille eesmärgiks oli tugevdada 1270. a Etioopia troonile saanud «Saalomoni dünastia» positsioone.
Lugu räägib Etioopia kuningatari reisist Jeruusalemma kuninga Saalomoni juurde, neitsiliku kuningatari võrgutamisest Saalomoni poolt, poja sünnist, täisealise poja reisist isa juurde, lepingulaeka riisumisest ja poja siirdumisest Etioopiasse ning asumisest kuningatroonile.
Tõlkija järelsõnast loeme, et veel 1955. aastal vastu võetud Etioopia põhiseaduses oli pärimust tõeks pidav märge. Saalomoni dünastia valitses Etioopias aastani 1974.
Etioopia Ortodoksi Tewahedo Kirik väidab tänapäevani, et Aksumis Meie Emanda Siioni Maarja kirikus hoitakse lepingulaeka originaali. Pärimuse järgi viidud laeka käsutahvlid Kristuse eluajal tema juurde täiendamiseks ja iga Etioopia kirik saab alles siis kirikuks, kui kohalik piiskop sellele käsutahvlite koopia üle annab.
Tavainimene seaduselaegast ei näe, Maarja kiriku ümber on relvastatud valve ja laegast valvab munk.
Piiblilooga võrreldes leiame eeposes kokkulangevust nii palju, et Seeba kuninganna käis Jeruusalemmas Saalomoniga vestlemas, tõi talle rikkalikke kingitusi, veendus tema tarkuses ja lahkus. Pojast juttu pole.
Kui julgelt tõlgendada, siis võiks ta mahutada kirjakohta «Ja kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida ta soovis ja palus» (1Kn 10:13a), aga väljaspool Etioopia traditsiooni pole palju neid, kes selles veendunud on.
Kätlin Liimets