Saada kõigile kõigeks

22. novembril toimus Tallinnas metodisti kirikus esimene kaplaneid ja hingehoidjaid ühendav konverents „Kutse ja kutsumus“. Korraldajaks oli Eesti Kaplanite Kutseühing (edaspidi EKKÜ) koostöös Eesti Kirikute Nõukogu ja usuteaduse instituudiga.

Metodisti kiriku teoloogilise seminari avaratesse ruumidesse kogunenud kirikuhoonetest väljaspool teenivate vaimulike ehk kaplanite ja hingehoidjate seas oli tunda siirast rõõmu ja elevust: ehkki MTÜ Eesti Kap­lanite Kutseühing registreeriti juba 2010. aastal, jõuti esimese konverentsini alles nüüd. Korraldajate toimkonda kuulusid ühingu juhatuse liige Igor Miller, kutseühingu kutsekomisjoni liikmed Kerstin Kask ning Avo Üprus ja ühingu liige Jaanus Kangur. Viimane sidus ka toimunu ühtseks tervikuks väitlusjuhina.

Oikumeenia katselabor
Üle poolesaja osavõtja päeva muutsid sisutihedaks kolm ettekannet ja kokkuvõtlik arutlusring. Ettekandjad Taavi Laanepere ja Naatan Haamer kutsusid mõtisklema kaplanaadiülese teoloogia ja hingehoiu üle. Kaplanite tegevuse ja hingehoiu asetasid ühiskondlikku konteksti Avo Üprus ja Rein Käsk ning kaplani/hingehoidja kutse taotlemisest ja vajalikkusest kõnelesid Maris Vaht ja Aivar Sarapik.
Pärast alguspalvust avas tervituste rea rahvastikuminister Riina Solman, kes oli veendunud, et kaplani ametis ei saa olla ilma kutsumuseta ehk enne ministeeriumipoolset kutset on kutsumus Kristuselt. Ta väljendas ka heameelt, et saab tervitada olemasolevate meremeestemisjoni, kaitseväe-, vanglate ning politseikaplanaatide nooremat õde/venda ehk loomisel olevat haiglate ja hoolekandeasutuste kaplanaati. Lisaks õnnitles minister emeriitpeapiiskop Andres Põderit tema 70. sünnipäeval ja andis üle siseministeeriumi hõbeteenetemärgi.
Rõõmu loodava kaplanaadi üle väljendasid ka tervitama tulnud usuteaduse instituudi rektor assessor Ove Sander ja kaplanaatide tööd koordineeriv Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder. Viimase mõtetest jäi kõlama kolm aspekti: kaplanid avalikus teenistuses on nii demokraatia kui usuvabaduse ja riigi ning kiriku heade suhete lakmuspaberiks; kaplanite teenimine on andnud olulise panuse meie rahva vaimulikku ja vaimsesse tervisesse, ja viimaks, et Eesti kirikutele on kaplanaadid olnud praktiliseks ja head vilja kandnud oikumeenia katsepõlluks.
Viimast seisukohta laiendas hiljem ka hingehoidja Naatan Haamer, öeldes: „Tõelist oikumeeniat olen kohanud just Euroopa hingehoidjate võrgustikus.“

Kiriku suursaadikud
Mis jäi konverentsil kõlama? Eelkõige keskenduti sellele, kes on kaplanid ja hingehoidjad (ametite vahe seisneb selles, et hingehoidjal puudub ordinatsioon), miks neid vaja on, missugune on selle kutsumuse eripära ja kuidas taotleda sihtasutuselt Kutsekoda kutset.
Kaplan on omandanud teadmised/praktika konkreetses kirikus ja lähetatud teenima keskkonda, kus võib, aga ei pruugi olla tema usuühenduse liikmeid. Siit tuleneb kaplanaadiülese teoloogia vajadus. Avarat pilku on tarvis, et mõista teiste konfessioonide ja religioonide esindajaid.
Nõnda võib neist ametikandjatest kõnelda ka kui kiriku suursaadikutest ilmalikes asutustes, nad märgivad religioosset dimensiooni ka religioonikaugetes kogukondades ja kannavad seetõttu erilist vastutust olla need, kel on võimalus tuua Jumal tagasi inimeste argipäeva. „Kaplani palvet on vaja, et homsel õppusel oleks hea ilm“, on veidi humoorikas, ent hea näide väljaspool kirikut teenivate hingekarjaste väljakutsetest usukaugete inimeste keskel.
Lisaks nimetati kaplani ülesanneteks jagada lohutust, lootust, rõõmu, lepitust ja sümboleid (religiooniga seotud esemed); julgustada, kinnistada; kuulata, olla eestkostja; „teha ilma“, palvetada ja koos vaikida. Seega nagu Paulus ütles: „Ma olen kõigile saanud kõigeks, et igal juhul mõned päästa“ (1Kr 9:22).
Päeva teises pooles keskenduti kaplani/hingehoidja kutse taotlemise teemasse ja see sai ka oluliseks arutlusringis. Kutsekoda on kutse jagamise õiguse alates 2014. aastast andnud EKKÜ-le. Kutse andmiseks on omakorda moodustatud kutsekomisjon. Kuna praeguseks pole konverentsi keskmes olnud ametikohti ühiskonnas palju ja kutse omamine pole ka nõue, siis veenvamaks argumendiks selle ka bürokraatiat sisaldava protsessi poolt sai põhjalik eneseanalüüsi võimalus ja ühiskonnale märku andmine, et selle ameti esindajad on kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid.
Kätlin Liimets