Rõuge kiriku tornis on taas kukk

Pühapäeval, 25. septembril jõudis pärast saja-aastast pausi Rõuge Maarja kiriku torni tagasi kukk, kohalikus murdes kikas, et kristliku sümbolina manitseda kuulekusele ning kuulutada Jumala armu.

Vastupidiselt väljakuulutatud ilmaprognoosile jäi kolmas sügispäev vihmata ja pidulised Rõuges said kuke torni viimist jälgida pilvede vahelt piiluva päikese paistel. Tajudes sündmuse olulisust oli inimesi avarasse kirikuaeda kogunenud rohkelt. Vanu ja noori, lähemalt ja kaugemaltki. 

Pilgud ühes fookuses

Et protseduur, mille käigus massiivne tõstuk kuke ja kera 36 meetri kõrgusele tornitippu tõstis, võttis omajagu ooteaega, sisustati seda meeleoluka keskusteluga. Jäädvustamaks ajaloolist hetke surisesid professionaalide videokaamerad ja välkusid fotoaparaadid ning ümber kirikutorni tiirutasid troonid oma tööd tehes, ent igaüks püüdis tabada hea kaadri sajandi sündmusest ka isikliku telefonikaameraga. 

Kõigi pilgud olid suunatud üles, fookuses tornitipp. Hinge kinni pidades jälgiti minut minuti haaval, kuidas kullakarva kukk ja tema õrreks kujunev 60 cm läbimõõduga tornikera tõstuki abil kõrgustesse viidi ja meistrimehe poolt oma kohale paigutati. Kui viimaks kikas, kuldsed sabasuled edevalt puhevil, noka omaalgatuslikult tuule suuna ajel kirdesse keeras ja tõstuk oma „nokka“ maapinna suunas hakkas langetama, ei keelatud vaimustust – vägev aplaus konkureeris pasunakoori mürtsuvate marsihelidega. Rõõm, et rohkem kui sajandipikkuse pausi järel on Rõuge Maarja kiriku tornis kristliku sümbolina taas aukohal kukk, ühendas juubeldava rahva üheks koguduseks. 

Innustab taevateele

Kuke kui sümboli tähendusele keskendus pidupäevajutluses peapiiskop Urmas Viilma, kes tänas ka kogudust kutse eest, mis võimaldas tal Rõuge kirikus esimest korda kirikupeana teenida. 

Pühitsuskõnes sõnas ta, et kiriku tornikukk kutsub möödujaid pöörama oma pilgu hoonele, kus kuulutatakse evangeeliumi ja päästet meie hingele: „Kirik on paik, kust algab teekond taevasse. Nõnda on see ka Rõuges. Tornikuke meeldetuletus aitab meid sümboolselt taevateekonnaks ette valmistada, et võiksime läbi meeleparanduse ja andestuse minna vastu valgusele, mis peagi koidab, järgides usus Kristust, kes ütleb: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.“ (Jh 8:12).“

Peapiiskopi sõnul on kristlikus kunstis kukk seotud peaaegu alati Peetrusega. Kõik neli evangeeliumi kirjeldavad lugu Kristuse salgamisest Peetruse poolt. Vahistamiseelsel õhtusöömaajal ennustas Jeesus, et Peetrus salgab teda kolm korda enne, kui kukk jõuab hommikul kireda. Nii ka juhtus, aga Peetrus kahetses oma inimlikku nõrkust kibedalt. 

Huvitava ekskursina Eesti kultuurilukku märkis Viilma, et 1688. aastal trükiti kuke kujutis Eestis raamatu kaanele märgiks õigest õpetusest. Kui nõukogude ajal oli kukk aabitsa kaanel, sest okupatsioonivõimud ei seostanud seda kristliku sümboolikaga, siis paradoksaalsel kombel taasiseseisvunud Eestis kadus kukk aabitsa kaanelt ega ole sinna seni naasnud.  

Vanale Liivimaale omane

Peapiiskop Viilma tuletas meelde, et kõigis Baltimaades konkureerib kukk kirikutornis ristimärgiga. Kui Lõuna-Eestis ehk omaaegsel Liivimaal on ülekaalus kukk, siis Põhja-Eestis ehk toonases Eestimaa kubermangus on kirikute tornis tihemini risti näha. Erandiks on Läänemaa, kus rootslaste asualadel on samuti arvukalt esindatud tornikukk. 

Viidates statistikale nimetas kirikupea, et tänase Eesti territooriumil oli seni 62 kirikutorni tipus kuul ja rist ning 31 kirikutorni tipus kuul ja kukk. Ta märkis, et huvitavaks näiteks on Võrumaal Kanepi kirik, mille torni tippu ehib Eestis ainsana aotäht ehk koidutäht. Rõuge kiriku tornikukk muudab Viilma sõnul statistikat ühe võrra tornikuke kasuks. 

Pidulikult ja pühalikult

Kell kaks pealelõunal algaval jumalateenistusel teenisid lisaks peapiiskopile Võru praostkonna praost Üllar Salumets, abipraost Margit Lail, pastor loci Mait Mölder ning Pindi ja Vastseliina õpetaja Argo Olesk. Lisaks orelisaatele rikastas teenistust kahe palaga Rõuge Unistuste Kitarriorkester Indrek Hundi juhatamisel, milles mängis kaasa ka kohalik vaimulik. 

Rõuge õp Mölder tänas kõiki, kes viimastel aastatel kiriku kordategemisse, samuti uue kuke ja kera valmimisse on kas rahaliselt või muul kombel oma annetuse teinud. Ta selgitas, et tornitippu paigutatava kera sisse pannakse ajakapsel, millesse mahub üks dokument, ning ta palus kuke ja kera õnnistamise protokollile alla kirjutada peapiiskopil, praostil ning lisaks endale ka koguduse juhatuse esimehel Jaak Pächteril, kelle panus äsja õnnistatud tööde juures on kõige kaalukam. 

Veel teinegi ajakapsel, eelmisest suurem, valmistati kirikuliste silme all ette tornitippu viimiseks. Selle sisuks said Eestis praegu käibel olevad rahatähed, koguduse õpetaja isiklik soovikiri ning nelja häälekandja viimane ajalehenumber: Rõuge valla Mägede Hääl, Lõuna-Eesti Postimees, Võrumaa Teataja ja Eesti Kirik. Kõikide väljaannete toimetajad kinnitasid altari ees, et Rõuge sündmus ületab nende väljaandes uudisekünnise ning leiab kajastuse. 

Rõuge vallavanem Britt Vahter toonitas oma sõnavõtus, et kirik on Rõuge elanikele kindlust andvaks maamärgiks, mis loob silla sajandite ja põlvkondade vahele, ning selle heaks annetades tunnustatakse Euroopa kristlikule kultuurile omaseid väärtusi.

Kukk tuli uus

Kirikulehele antud intervjuus märkis Mait Mölder, et algselt oli idee restaureerida unustuse hõlmast leitud ajalooline kukk ning viia see tagasi tornitippu, kust see erinevatel asjaoludel mitu korda on alla kukkunud, viimati 1915. aasta suure äikese ajal, ja seeläbi tugevalt kannatada saanud. Tema selgitusel restaureeritigi rauast sepistatud kukk Eesti Rahva Muuseumi meistrite poolt, ent otsustati torni viimise asemel lubada väljateenitud puhkusele. „Uus kukk ja kera on tehtud ajalooliste esemete koopiana. Muutsime ainult materjali. Vana kera on tsinkplekist ja kukk sepistatud rauast. Uus kukk ja kera on ilmastikukindlamast roostevabast terasest, mis on kaetud kaua püsiva kulla pulbrivärviga,“ räägib Mölder. 

Ta meenutab, et kui kukke ei olnud tornis, oli seal rist, mida kohalikud võtsid siiski kui ajutist nähet. Aga läinud suvel ei olnud tornis midagi: „Kui kiriku tornikiiver 2020. aasta veebruaris sai tormi kahjustada, oli selge, et peame võtma ette kapitaalsema korrastuse. Tänavu 11. mail võetigi remondis oleva kiriku tornist alla rist koos katki läinud keraga.“ 

Töid Rõuge kirikus (tornikiivri väljavahetamine, uue tornikuke ja -kera valmistamine ja torni viimine, kiriku fassaadi korrastus ning veel pooleli olevad elektritööd) rahastati neljast allikast: suurima osasumma andis riik muinsuskaitseameti kaudu, projekti omaosaluse aitas kanda Rõuge vald, oluline summa tuli sihtotstarbelistest annetustest ja koguduse omadest vahenditest ning viimane osa tuli Võru Leaderi programmist. Tööde kogusummaks hindab Mölder 140 000 eurot. Töid tegi vastutava ehitajana OÜ Majakratt Mikk Mustmaa juhtimisel. Kõigel aitas igapäevaselt silma peal hoida koguduse juhatuse esimees Jaak Pächter, kellele õpetaja Mölderi sõnul kuulub Rõuge koguduse tänu.

Liina Raudvassar