Ristimine ja uususund nimega reiki

Martin Luther ütleb Väikeses Katekismuses: «Meie peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me tema nimel ei nea, ei vannu, ei nõiu, ei valeta ega peta.»
See on seletus teisele käsule, mis ütleb: «Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta.» Ometi kuuleme inimestest, kes ravimile Jumala sõna peale loevad ja kellel on – vähemalt nendesamade posijate poolt eksiteele viidute arvates – Jumalaga eriline side. Ka selline, et nad näevad inimese peale vaadates, kas ta on ristitud või mitte.
Sellest tuleneb üks probleemidering – ristimine vale motiivi pärast. Need inimesed ei tule kirikusse tahtmisega Jumalat teenida. Kristliku maailmavaate asemel on nende mõtetes ida usundite energiad ja karmad. Kuid ka nemad ootavad ristimist, sama ristimist, mis on kiriku sakrament ja seotud Jumala sõnaga.
Reiki nõuab oma jüngritelt sageli ristimist kui osa tervenemisprotsessis. Tegemist on ühega jaapani uususundeist, mis sündinud üle saja aasta tagasi. Idamaistele usunditele omaselt räägib see universumis olevatest energiatest ja kanalitest inimeses, mis neid energiaid vastu võtavad.
Lääne ühiskonna jaoks kohandatuna tuuakse sellesse sisse ka ristimine. See on pidepunkt, milles kasutatakse ära ilmalikustunud lääne inimese veel olemasolevat minimaalset teadmist kristlusest, ning pannakse see reiki süsteemi sisse. Ristimine ei ole siiski mitte Jeesusega ühendav sakrament, vaid osa reiki rituaalist.
Mis juhtub inimesega, kes tegeleb reikiga? Minu teadmised selle kohta on vähesed, põhinedes üksnes kogemustel vestlustest reiki ohvritega ja nende tunnistuste tõlgendamisel kolleegide abiga.
Reiki tutvustab end kui ravimeetod, mis on seotud universumis olemasoleva ravitoime ehk reiki laskmisega inimese sisse. Sellel põhineb ka väide, et reiki ei ole usk ega sekt, see on universumi energia, mille reiki koolkonna rajaja lihtsalt üles leidis.
Reiki praktiseerija tavatseb tegutseda hotellides. Ta majutab inimese ja viib samas läbi seansid. Reiki juures on oluline raha kulutamise teraapiline mõju – teadmine, et oled maksnud palju, aitab terveneda.
Üks reiki ebasoovitav kõrvaltoime on tavameditsiinist loobumine. Ohvrile sisendatakse, et olles juba ravil, võib ta jätta arsti juurde jälgimisele minemata, krooniline haige võib jätta rohud võtmata.
Reiki räägib ka väga karme sõnu mõne eluasjaolu kohta. Näiteks võidakse öelda, et inimese peal on saatana märk. Sageli ei olegi reikimeister see, kes inimesele destruktiivse otsuse ütleb. Reikiga käib kaasas spiritism, millel on samuti ebasoovitav kõrvaltoime. Reiki ohver viiakse ühendusse vaimudega. Nad tunnistavad, et on saanud teateid teisest maailmast, seal isegi käinud.
Need vaimud ennustavad inimesele sageli ka mõne pereliikme surma, surmaaegagi ette öeldes. See hirmutab, kuid abiks pakutakse veel tõsisemat süvenemist reikisse. Sellest kujuneb ring, millest väljumine pole kerge. Inimene küsib, kas on võimalik pereliiget päästa. Ta käib taas kursustel, lamab põlevate küünalde vahel, teda masseeritakse, antakse lootust ja hirmu.
Pietismi ja äratuskristluse mõjul on rahvad vabanenud pimeduse väest. Inimesed on tõmmanud selgema piiri vale ja õige vahele. Piibli sõnale toetudes pööratakse oma elus tähelepanu sellele, mis on Piibliga vastuolus, kuni patt on ära tuntud, üles tunnistatud ja maha jäetud.
Kirik saab selleks jõudu, kasutades sakramente üksnes Jumala sõna põhjal. Ristimise põhjuseks ei saa olla sensitiivi soovitus. Kirik ei sõbrusta astroloogia ja esoteerikaga, vaid kuulutab Jumala sõna ja elab selle järgi.

Vallo Ehasalu,
Elva koguduse õpetaja

KOMMENTAAR:

Ringo Ringvee, siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik:
Reiki ehk «universaalne eluenergia» on alternatiivne ravitsemistehnika, millele pani aluse 1922. aastal jaapanlane Mikao Usui (1865–1926) pärast paastumist Kyoto lähedal pühal Kurama mäel.
Reiki traditsioonis nähakse inimese füüsiliste, vaimsete ja emotsionaalsete vaevuste allikana inimese kehas olevaid energiaummistusi ning reiki manuaaltehnika abil mõjutatakse inimese elujõu või eluenergia liikumist kehas. Energiaummistusi avatakse kas käte asetamisega ummistuspiirkonnale või käte liigutamisega üle ravitsetava keha.
Sellise protsessi käigus juhitakse inimese kehasse universaalne eluenergia, mis ummistused avab. Oma arusaamades leidub reikil sarnasusi näiteks akupunktuuriga.
Aja jooksul on reiki ravitsemismeetod teinud läbi teisenemisi. Üheks selliseks on tšakrate mõiste kasutuselevõtmine osas reiki suundades. Usutakse, et reiki praktiseerijad suudavad arendada eluenergia suunamist ning edasijõudnud ravitsejad suudavad rakendada reiki teraapiat ka kaugravi meetodil.
Kuigi varasemates reiki käsitlustes on väidetud, et Usui oli usutunnistuselt kristlane, ei ole tänapäeva religiooniloolased sellekohaseid tõendeid leidnud ning on pidanud võimalikuks, et väide Usui kristlikust taustast on lisatud hiljem, muutmaks reikit vastuvõetavamaks läänemaailmas, kuhu see jõudis 1970. aastatel.
Reiki praktiseerijad ei pea oma ravitsemistehnikat religiooniks, vaid tehnikaks, mida saavad kasutada erinevatesse usulistesse traditsioonidesse kuuluvad inimesed nagu ka need, kes ühtki usutraditsiooni ei järgi.
Usui kohaselt on reikil viis vaimset põhimõtet: ära muretse, ära vihasta, austa oma vanemaid, õpetajaid ja sõpru, teeni oma elatis ausalt ning ole lugupidav kõige elava vastu. Nüüdseks on reiki osa läänemaailma laialivalguvast alternatiivmeditsiini ning alternatiivsete vaimsete praktikate maastikust, mille tegelikku mõju ei ole teaduslikult tõestatud.