Reimani kodused kõned raamatusse trükitud

Kolga-Jaanis Villem Reimani nimelises rahvamajas esitlesid Villem Reimani Kolleegiumi liikmed Hando Runnel ja Ants Tooming Villem Reimani raamatut «Kodused kõned».

Ilmamaa kirjastus on tegutsenud selle nimel, et Kolga-Jaani kalmuaias viimset und puhkava Villem Reimani (1861–1917) erinevatest allikatest kokku kogutud vaimne pärand oleks ka sada aastat pärast tema surma inimestele kättesaadav. «Kodused kõned» on koostanud Hando Runnel, toimetanud Kristina Lepist.
Ants Toominga sõnul ootab rikkalikust pärandist trükkimist veel Reimani ja Tõnissoni kirjavahetus. «Kodused kõned», kuhu on kogutud Reimani tekstid, mis ilmusid peamiselt 20. sajandi esimesel kümnendil, vaatab erineva nurga alt meie rahva kujunemislugu.
«Villem Reiman on koondanud meie loo. Ta on sügavalt vaadelnud elu erinevaid tahke uskliku inimese silmade läbi,» ütles Ants Tooming esitlusel. Ja näiteks tõi ta kogumikust loo «Eesti sepis» – rahvaluulele tuginev poeetiline kirjeldus seppadest, rauast ja pühadest paikadest
Reimani tekstid kannavad sisemist valu oma rahva pärast ning rahvustundele ja karskusele rõhudes küsimust, mis meist saab. Ta toonitas ikka koduarmastust ja seda, et meie kohustus on rahvana vastu pidada. Tema idee oli, kuidas rahvas võiks kirikuna koonduda vaba rahvakirikuna.
Üks tsitaat raamatust: «Usuline tunne näib üks meie külgesündinud võimetest olevat, mis niisama tähelepanemist nõuab kui isu ja jänu. Meie võime seda tungi ajutiselt tagasi suruda, kestvalt aga mitte, ehk mõni koht meie hingeelus jääb tühjaks, kuivaks, hakkab lubjanema.» (Lk 243)
Raamatu esitlusel musitseerisid Jüri Vaino ja Tõnis Tulp, kelle esituses kuuldi laule nii Hando Runneli kui ka Uku Masingu tekstile.
Sirje Semm