Ratturid öises linnas

Läinud reedel peeti taas kirikute ööd, millega aastast aastasse liitub järjest uusi kogudusi. Sel aastal tegi suure «hüppe» Valga linn: 14 kogudusest avas oma uksed külastajatele 11.

Õpetajakandidaat Margus Suvi, kes teenib Valga Peetri-Luke koguduses, ütleb, et on mitmel korral poegadega Tartus kirikute ööl osalenud. Seepärast soovis ta, et ka Valgas võiksid inimesed linna mitmepalgeliste kogudustega tuttavaks saada ja ehk seeläbi Jumalale lähemale jõuda. Mõeldud, tehtud. Ta käis kogudustes oma plaani selgitamas ning 3. mail peeti Valga linnavalitsuses koguduste esindajate ja juhtidega vastav töökoosolek.

Start
Multikultuurses Valgas on hulga eripalgelisi kogudusi. Programmiga liitus kümme evangeelset kogudust, lisaks Valka luterlik Lugaži kogudus. Osa kogudusi avas oma uksed külalistele pärast tööpäeva lõppu kella kuue ajal, pakkudes vaimu kinnituseks jumalasõna, osa hiljem. Neile aga, kel soovi sel õhtul läbi käia kõik kogudused, pakuti võimalust osaleda rattatuuril. Rattatuuri juhiks sai koguduse liige giid Karin Varblane-Palmiste.
Kui ses 432 aasta pikkuse ajalooga linnas aega parajaks tegin, oodates kirikute ööle eelnenud sünnipäevakontserdi algust, sain isikliku kutse osaleda öisel üritusel. Kutsuja oli Betaania koguduse liige Oliver, kes enda sõnul oli üks korraldajatest.
Tibutav vihm seadis küll kahtluse alla, kas keegi enam pimedas kodust välja tuleb, aga kell üheksa startis siiski neliteist ratturit tuurile mööda Valga kirikuid. Oli ratturite õnn, et sadu tugevaks ei läinud ja kõik üle kesköö kestnud sõidule vastu pidasid. Et siis Jaani kirikus lasta veel hetke pühalikul meeleolul end kanda ja enne kojuminekut juua tassike sooja teed.

Palvemeeles
Omanäoline rattaretk täitis kahte eesmärki, tundub mulle. Üks oli seikluslik ja see pakkus kindlasti kõige rohkem kaasaelamist osalenud lastele. Pole ju igapäevane sõita öises linnas ja leida seal üles kogudused, kellel oma kirikut polegi. Kuigi aega oli napilt, oli olulisem kogeda neid kõnekaid hetki, mil meie hing puudutatud sai.
Üks niisugune sündis Valkas, aastal 1477 esmakordselt mainitud Püha Katarina kirikus, mis praegu kannab Lugaži nime. Sealses tumeda sisustusega hubases kirikus oli parajasti lätikeelne Taizé palvus. Kahju oli häirida seda harrast meeleolu, mida ühe grupi sisenemine paratamatult tegi, aga ka lahkuda. Kuigi sõnadest aru ei saanud, haaravad Taizé lihtsad viisid kaasa.
Teistmoodi elamuse saime aga ühes siinsest neljast Eesti apostliku õigeusu esinduskirikust, Valga Issidori peakirikus, mis on ehitatud aastal 1898. Nimelt tervitas see tulijaid kellamänguga ja nagu vastuvõtja kinnitas, oli lööjaks kogudust teeniv preester.
Elav ansamblimuusika võttis meid vastu üsna uues koguduses, 1993. aastal rajatud nelipühi koguduses. Just reedeti toimuvad nende majas noorteõhtud. Vahetult enne sõda ehitatud maja oli algselt tööstuskool, kogudus sai selle endale aastatuhande alguses.
Baptisti kogudusi on Valgas tervelt kolm: Betaania, Peeteli ja Lootuse. Peeteli kogudusel on oma kirik, kus vahepeal asus õmblusvabriku ladu, tagastati 1989 ja nüüd on see taas väike hubane pühakoda. Eestikeelsed teenistused on Betaania koguduses, kahes teises koguduses venekeelsed.

Raskustest hoolimata
Oma kirik on ka Moskva Patriarhaadile alluval Valga Vladimiri Jumalaema kogudusel, kelle pühakoda on ümber ehitatud endisest raudteelaste klubist. Kirikute ööl pakuti seal võimalust osaleda töötoas ja külalised said näha tulemust: kividele maalitud pilte. Nii nagu mõne teisegi koguduse puhul, tuleb ka siin mainida tublit lastetööd.
Hoonena jättis sügava mulje roomakatoliku Püha Vaimu kirik, mis ehitati peaaegu 110 aastat tagasi ja taaspühitseti 2005. Tellistest ja maakividest kaunis hoone jäi sõja järel koguduseta, seda kasutati laona ja võimlana. Kogudus sai selle tagasi sissekukkunud katusega ja tulekahjust räsituna, nüüd kuulutatakse sealses helges hoones jumalasõna iga päev.
Rattaretkelt tagasi jõudnud, kuulsime, et ka Jaani kirikusse oli möödunud tundidel jõudnud mõnikümmend inimest ja mõni oli ikka veel liikvel. Soovijad said torni ronida ja tõenäoliselt pidid kõrvu kinni katma, kui tornikell kesköötundi kuulutas. Kirikus oli väikese meeleoluka kontserdi andnud Kohtla-Järvelt baptistikogudusele külla tulnud pereansambel.
Oli huvitav kogeda, et Valgas jagub inimesi nii paljudesse kogudustesse ja et jumalasõna kuulutatakse eesti või vene keeles ajaloolistes pühakodades, selleks kohandatud hruštšovkas ja lagunevas puumajas, nagu teeb seda kakskeelne Elu Sõna kogudus.
Rita Puidet