Rapla tähistas kogu suve oreli 80. sünnipäeva

3. septembril möödus 80 aastat Rapla kiriku suursuguse ja heakõlalise kontsertoreli pühitsemisest.

Tegemist on Haanja orelimeistrite vendade Kriisade ühe viimase enne II maailmasõda valminud pilliga.

Orelil lasti kõlada
2. septembril 1939 kirjutasid uue oreli vastuvõtuaktile alla professor August Topman, Verner Mühlen ja Hugo Lepnurm, kes andsid vastvalminud pillide kuningale väga kõrge hinnangu. Märgiti, et lepingus ettenähtud nõuded on vendade Kriisade poolt täidetud suurima hoole ja asjatundlikkusega. Tollal 24aastane Tallinna konservatooriumi oreliõppejõud Hugo Lepnurm andis sellel pillil esimese kontserdi.
7. septembril 1939 kajastas ajaleht Eesti Kirik Rapla kiriku uue oreli pidulikku pühitsemisteenistust järgmiselt:
„Kaunil päikesepaistelisel pühapäeva hommikul voolas rahvast hulgana Rapla kiriku poole ja kui kirikukellad kuulutasid jumalateenistuse algust, täitus suur päikesekiirtest ja pidulikult säravatest elektrituledest valgustatud jumalakoda tulvil palvetajaist. Vaimulike, piiskopliku vikaari Artur Soomre, õpetajate Anton Eilarti, Joosep Liivi, Heino Mälgu ja Friedrich Uuspõllu altarisse ilmudes tervitas palvetajaid Rapla kihelkonna ühendatud kooride laul härra Johannes Raudmäe juhatusel. Laulukoor koosnes üle 200 lauljast, kõik Rapla oma koguduse liikmed.
Alguslaul lauldi ilma orelita, millele järgnes piiskopliku vikaari Artur Soomre pühitsemiskõne ja teistelt vaimulikelt vastavad piiblisalmid. Pühitsemistalituse järel kõlas uuelt mõnusalt orelilt Ludwig van Beethoveni vägev „Kõik taevad laulvad“. Hardumuses kuulas kogudus uue oreli sütitavaid helisid, kus võimsus vaheldus õrnusega. Hoogne sõnadelt ja viisilt, ühtlane koguduse laul „Mu jõud, sind tahan armastada“ tõendas Rapla koguduse suurt kirikulaulu armastust ja laulule andumust.
On tõde, et Rapla kogudus laulab hästi vabalt, puhtalt, heliseva häälega, kindla rütmiga ja selge diktsiooniga. Tuhandete palvetajate ühine laul tuli tõesti kui ühest suust ja ühest hingest. Sama ühtlane ja haarav oli ka Rapla koguduse suure ühiskoori laul. Sütitava jutluse pidas EELK Kirikumuusika Sekretariaadi esimees, Nõmme Rahukoguduse õpetaja Anton Eilart. Orelil mängis Rapla kogudusest võrsunud professor August Topman. Pidulikule julmalateenistusele järgnes suurem kontsert.“

Kiriku kolmest orelist
Praegune orel on Raplas kolmas. Esimese ehitas vanasse kirikusse kohalik köster Johann Ludwig Karell 1841. aastal, see oli kasutusel 37 aastat. Õpetaja Carl Eduard Malm kirjutab oma 1868. aastal ilmunud raamatukeses „Rap­la kirik Harju maal“, et enne seda oli kogudus pidanud ilma mõnusa abita oma häält Jumala kiituseks tõstma. Juba aastal 1878 asendati see Saksamaalt Ladegasti firmalt tellitud oreliga, mis viidi sajandivahetusel üle ka uude kirikusse ja teenis kogudust kuni 1939. aastani.
Rapla praeguse oreli ristiisaks võib pidada professor Topmanit, kes koostas pilli dispositsiooni ja tämbrite valiku ning korraldas mitme aasta jooksul hulganisti kontserte, laulupäevi ja muid tuluõhtuid. Rapla kiriku orelil on 2 manuaali, pedaal ja 28 helisevat registrit ning pill maksis tollases vääringus 12 700 Eesti krooni. Tegemist oli üldrahvaliku ettevõtmisega, milleks väga paljud inimesed oma panuse andsid. Koguduse nõukogu otsustas isegi 1939. aasta liikmemaksu tõsta 50 senti inimese kohta sihtotstarbeliselt oreli ehituskuludeks.
Organist Hille Porosoni poolt läbi kolme suvekuu korraldatud meie oreli ümmargusele tähtpäevale pühendatud kolmapäevane muusikaõhtute sari tõi lisaks Eesti muusikutele tänavu ka rohkesti välisesinejaid, eriti organiste Venemaalt, mis leidis teadlikelt kuulajatelt sooja ja tänuliku vastuvõtu.
Pühapäeval, 1. septembril, kui tähistasime oreli 80. sünnipäeva piduliku jumalateenistusega, teenisid oreliduo Tiia Tenno ja Hille Porosoni kõrval solist Anneliis Volmer ja saksofonist Jandra Puusepp ning kõlas Mozarti, Vivaldi, Griegi, Rahmaninovi, Pärdi, Tõnis Kõrvitsa ja teiste heliloojate muusika.

Orel vajab korrastamist
Kuigi meie 80aastane orel on tänu pidevale hooldusele püsinud küllalt heas mängukorras, on kogudus seadnud eesmärgiks teha järgnevatel aastatel suurem remont, mis sisaldaks nii oreli lõõtsa kapitaalremonti, kulunud releemembraanide väljavahetamist, aga ka mängupuldi ja mängumehhanismide ning kogu vilestiku korrastamist.
Eelmise aasta jõuluõhtu jumalateenistuse sihtkorjandus oreli kordategemiseks andis seemnena üle 1500 euro, millele on lisandunud nii eraisikute kui firmade annetusi. Kuna orel on kallis pill, ei saa selle remontki odav olla. Seetõttu ootame jätkuvalt annetusi koguduse arveldusarvele EE591010802000887000 SEBs märgusõna all „Rapla orel“.
Mihkel Kukk,
Rapla koguduse õpetaja

Pildigalerii: