Rakvere kogudus avas töökeskuse

10. veebruaril õnnistas peapiiskop Urmas Viilma Rakvere Kolmainu koguduse pastoraadi keldrikorrusel erivajadustega inimestele töökeskuse. Sellist keskust pole siiani meie koguduste juures olnud.

Praegu koguduse vabatahtlike õlule toetuv keskus on avatud kaks korda nädalas: kolmapäeviti ja reedeti. Õnnistamisjärgsel kolmapäeval töökeskusesse sisenedes on esimeseks uudistatavaks ruumiks päikesepoolne tekstiilituba. Seal on oma koha leidnud Puuetega Inimeste Koja annetatud kangasteljed, millel pooleliolev vaip ootamas tööjätku. Lisaks on laudadel õmblusmasinad, riiulitel rõõmsavärvilised lõngakerad ja seintel Enri Pahapilli maalid.
Rakvere koguduse õpetaja Tauno Toompuu juhatab mind edasi puutööruumi, mille seinad ootamas veel siseviimistlust. Keskuse tegelustoas õpetab ainuke erialase ettevalmistusega vabatahtlik tegevusjuhendaja Maie Sild kolmele külastajale pakkekottide valmistamist, mis on kaupluse Väike Ingel tellimus.
Töökeskus, mida külastab praegu 12–15 inimest, on alles leidmas endale koostööpartnereid ja iga jõukohane tellimus on teretulnud. Näiteks valmistutakse hauahooldusteenuse pakkumiseks kevadel ja suvel soovitakse valminud käsitööd müüa Rakvere linnapäevadel.

Keskuse loomise eellugu
2010. aastal alustas Rakvere koguduse juures tegevust tolleaegse Koeru koguduse abiõpetaja Elve Benderi initsiatiivil liikumise „Usk ja valgus“ rühm. Prantsusmaalt alguse saanud kristlik liikumine on mõeldud vaimupuuetega noortele.
„See on töö, kus igasugused maskid, tiitlid, ametid ei loe – need võib rahumeeli maha jätta. Mida lihtsam oled, seda parem. Meie väike meeskond on sellest rõõmu tundnud ja nõnda on see valdkond arenenud,“ rääkis õpetaja Toompuu. Talle meeldib filosoofiline lähenemine, et ühiskonnas hästi hakkama saavad inimesed vajavad neid, keda aidata, et säilitada inimlikkus, siirus ja elu ehedus.
Rakvere kogudus soovib, et pastoraadis tegutsev töökeskus oleks käepikendus kogukonda. Mõeldakse suurelt: arhitekt Fredi Tompsi projekti järgi rajatakse tulevikus järgmisele korrusele klientidele korterid ja ülemisele korrusele hostel, mis samuti pakuks võimalust töökohtadeks intellektipuudega inimestele.
Keskust on vaja, sest vaimupuudega inimesed pole tööturul nii konkurentsivõimelised. Vajatakse kohta, kus end teostada. Mõnele võib see saada tööturule sisenemise vaheetapiks, kus harjutada turvalises keskkonnas distsipliini ja õppida mingi oskus selgeks. Üks keskuse külastajatest on näiteks koostöös kogudusega saanud tööle kauplusesse Sõbralt Sõbrale.

Majanduslik toimetulek
„Majanduslik toimetulek on kõige suurem väljakutse. Tahame nii toimida, et poleks välisest toetusest sõltuvad, vaid saaksime ise hakkama,“ räägib Toompuu. Ruumi ehituseks kulunud 64 000 eurost pool saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, teise poole pani kogudus. Projekti juhtis koguduse juhatuse aseesimees Eero Kadarik.
Praegu toimub tegevus vabatahtlikkuse alusel. Kogudus katab ruumide ülalpidamise kulud ning soovib, et töökeskus areneks isemajandavaks ja klientide töö saaks tasustatud. Jätkuvalt otsitakse võimalusi, et teha koostööd töötukassa ja sotsiaalkindlustusametiga.
Kätlin Liimets