Rahvusvaheline noorte meedialaager Venemaal

Peterburis toimus maikuus kristlik meedialaager noortele, kus osalesid eestlased, soomlased ja venelased.

Juba kaheksa aastat on sellised laagrid eri riikide luterlike kirikute vahendusel toimunud.
Rahvusvaheliste meedialaagrite idee sai alguse aastal 2010, mil toimus ka esimene laager Lääne-Nigulas. Enne seda olid soomlased palvetanud ja otsinud kontakti, et neil juba paarkümmend aastat toimivat noorteajakirja tegemist jagada ka naaberriikidega. „Kindlasti ei tulnud see niisama, vaid oli tegu Jumala plaani ja tahtega,“ meenutab tollast aega Plussmeedia tegevtoimetaja Sirli Kaera, kes ka 2010. aastal selle tööga alustas. Nüüdseks on korraldatud juba paarkümmend sarnast laagrit ning tänavu oldi külas Venemaa Võbor-meedia sõpradel Peterburis.
Meedialaagril on kaks peamist eesmärki. Esiteks, et noored õpiksid konkreetseid asju tegema: fotot, videot, intervjuud, artikli eri osi huvitavalt kirjutama ja muid ajakirjaniku nippe. Selleks oli Venemaa laagri korraldajatel ette valmistatud igaks päevaks mitmetunnine koolitusosa, mille jooksul noored ajakirjanikud pärast lühikest teoreetilist sissejuhatust pidid täitma mitmesuguseid ülesandeid. Eesmärgiks on õppida tegevuse kaudu.
Laagri teine oluline eesmärk on, et noored kristlased looksid omavahel uusi sõprussuhteid, et oleks ühine osadus ning aeg, et lihtsalt jagada oma mõtteid ja kogemusi, olemaks kristlane eri riikides. Suhtlemise käigus saab teada palju ka eri kirikute olukorrast, näiteks Ingeri kirikust Venemaal. Seal ei ole suuri kogudusi ja pole ka palju noori, kellega seda head tööd teha ja keda laagrisse kutsuda.
„Kunagi ühes meedialaagris toimunud koolituse ajal ütles tuntud ajakirjanik Toivo Tänavsuu, et ajakirjaniku kõige tähtsam omadus on distsipliin,“ meenutab Sirli aastate jooksul õpitut. „Muidugi lisaksin sinna veel julge pealehakkamise, loovuse huvitavate küsimuste väljamõtlemisel ja kristlikus meedias kindlasti ka enda vaimse hoiaku – need on tubli ajakirjaniku olulised omadused, kuid õnneks on need oskused arendatavad.“
Sirli soovib, et vabatahtlikud ajakirjanikud laagris rohkelt õpiksid, edasi areneksid ja ennast lihtsalt hästi tunneksid. Aastate jooksul on meedialaager toonud kokku erinevaid inimesi, neist paljudest on saanud ka head sõbrad. Geograafilise kauguse tõttu ei ole küll võimalik noortel väga tihti kokku saada, kuid õnneks ühendab neid Skype ja sama Jumal.
Johanna Padu